reede, 2. oktoober 2009

9

Arvestades tänavust ja eelmist aastat, siis võib öelda, et Pixari animatsioonid on kogu aeg tippfilmide seas, aga vahetevahel tahab inimene midagi muud, kui tõeliselt head lastele ja täiskasvanutele mõeldud filmi. Mõnikord on isegi huvitavam jälgida üksnes täiskasvanutele mõeldud animatsiooni, mis ei kiirga rõõmsatest värvidest ja positiivsest meelelaadist, vaid pakub trööstitut maailmapilti ja sellega kaasnevat lähenevat kurbust (siiski ei ole "9" tõsiste animatsioonide seas kuigi tugev näitaja). "9" ei ole oma olemuselt väga groteskne ega ka julm, aga sisaldab küllaltki palju häirivaid momente ja ma arvan, et enamuse töö teeb siin Shane Ackeri loodud ja visuaalselt lausa maagiliselt koostatud košmarne postapokalüptiline visioon, mis hoiab pilgu ainiti maailma detailirohkusel ja maalilisel kujutamisel, mille värviküllus peaks igale fantaasiat jahtivale vaatajale silmad pähe tegema. Ackeri lavastatud samanimeline lühifilm sai isegi Oscari nominatsiooni, aga täispika animatsiooni väärtust sama hästi ei hindaks, sest vaatamata tõeliselt kenale visuaalsele poolele ja üleüldisele atmosfäärile, hakkas film juba päris alguses ühest küljest lonkama. Pinget maandavaks osapooleks on sisu ja tegelased, kes polnud kindlasti sama vaimustavad, kui kõik muu filmi poolt pakutav.
Filmi idee seisneb elu jätkamises ja seda mitmetel varieeruvatel viisidel. Kui inimelu läbi saab, peavad seda jätkama hingekillukestega ellu äratatud kaltsunukud, kes välimuse poolest sulanduvad maailma sama hästi kokku nagu tegi seda Gollum Keskmaa kivistel maastikel. Detailirohkus, fantaasiarikkus, kunstipärane maalilisus, grotesksed ja õõva tekitavad hetked, trööstitu ja rõõmutu maailm on peamised võtmesõnad, kuidas Üheksat kõige paremini iseloomustada. Teemakäsitlus hõlmab inimeste ja masinate vahelist võitlust, mis lõppes inimrassi hääbumisega. Et mingi elusäde maailma säiluks, loob teadlane tehnoloogia, et jaotada oma hing 9-ks osaks või siis 9-ks nukuks, kelle eesmärgiks saab elu jätkamine. Minevikumeenutustest selgub masinate vastase võitluse ja teadlase kohta nii mõndagi olulist, mis heidab valgust sellele, miks maailm varemeis seisab. Filmi alguses ärkab pealtnäha elutu kaltsunukk ellu ja avastab end ümbritsevat surmast ja kunagistest lahingutandritest. Nukk, kelle seljale on joonistatud salapärane number 9, eksleb mööda tsivilisatsiooni varemeid, kuni leiab veel omasuguseid, kes valgustavad teda, mis on toimunud ja kuidas antud olukorras elama peab. Masinad on unne suikunud, aga senini on neid, kes viimastki elukübet hävitada püüavad. Seetõttu redutavad teadlase loomingust tekkinud 9 nukku linna varemetes ja on pidevas liikumises. 9 nukku moodustavad kireva seltskonna, keda saab kergeid seoseid tuues seostada inimese loomuomadustega. 9, kes küll alles maailmaga tutvus, ei suuda leida põhjust, miks ta peaks nagu teised end pidevalt varjama, kui on võimalus pealtnäha võimatut olukorda enda kasuks pöörata. 9 suunab ja aitab teisi, et nad mõistaksid, et kui nad ei võitle, kaovad ka nemad, sest ükskord leiavad luu ja tehnika sümbioosis loodud masinad nad kindlasti ja nii kaoks ka viimane tõestus elust, kui millestki olulisest, mis on maailmas eksisteerinud liiga kaua, et nüüd lõplikult hävineda. 9 suundub koos teiste entusiastlike kaaslastega otsima võimalust masinad lõplikult hävitada. Kõik pole filmi juures siiski nii otsekohene kui tundub. Üks olukord viib teiseni ja 9 elukest leiavad end olukorrast, kus ei saagi teistmoodi tegutseda. Läbi erinevate sisu keerdkäikude ja tegelaste arengute ohverdatakse väga palju, et takistada juhuse läbi taasärganud masinate uut pealetungi.
Sobivalt komponeeritud muusikapalad saadavad kõike meeleolukalt ja kui filmi tugevad küljed kokku panna, tekib omapärase fantaasiaga pingeline seiklus kõige kummalisemate tegelastega. Animatsioon ja detailirikkus muudavad muidu üpris pealiskaudselt arenevate tegelaste tegemised meeliköitvaks ja suhteliselt üllatustevaba sisu pingeliseks. Kui filmi tehniline pool poleks nii tugev, siis oleks arvamus mitmeid kordi negatiivsem. Lihtsakoeline sisu haarab siiski tänu kiiresti sümpatiseeruvatele tegelastele kaasa ning peaks päris mitmetel tasanditel meeltlahutav olema, kuigi mõneti suundutakse meelelahutusest kaugemale, sest mõtlemapanevaid hetki filmis ikkagi jagub. Teose idee ei kanna end kahjuks sama tugevalt lõpuni nagu alguses, aga paar üllatustpakkuvat sisupööret tõid omapärase sära tagasi ja seeläbi muutus film taas nauditavaks. Tegelaste loomujoonte üle saab vaielda, sest kui nad olid teadlase hinge osad, siis on loomulik, et üks käitub ekstreemolukorras nagu võib arvata, aga teine käitub risti vastupidi. 1 on kaitsja. 2 on uudishimu. 3 ja 4 on õpetajad või uurijad. 5 on teejuhataja. 6 on alateadvus, mis vahetevahel mõistuse uksele koputab ja selginemise toob. 7 on võitleja. 8 on valvur või tugevam jõud ja 9 on tegude sooritaja või siis päästja. Igaühel on oma põhimõtteline funktsioon, mis lõpu poole küll natuke kursilt kaldub, aga siiski taas õige tee leiab. 9 pole üksnes rõõmutu visioon tulevikust, vaid pakub ka teisi külgi. Nalja ja koomilisi hetki jagub kogu filmi peale. Näiteks viis, kuidas nukud omamoodi kaifi saavad, oli leidlik. Väiksed loomingulised ideepursked rikastavad filmi veelgi, aga taaskord jääb jalgu sisu ja idee kandvuse nõrkus, mis filmi lõppedes võib jätta tühja tunde, et asi jäi kuidagi poolikuks või sai liiga kiiresti läbi. Pealeloetud hääled sobisid minu arvates ideaalselt. Ei tekkinud tunnet, et mõne tegelase puhul oleks paremat oodanud. Kõik muu klappis hästi, aga eelnevalt mainitud nõrkused jäid siiski kummitama.
Ikka ja jälle pean kiitma tegelaste välimuste detailsust. Nuku lähivõtted paljastasid iga viimsegi riide pinnal oleva õmbluse ning emotsioonide nägudele manamine kukkus samuti loomupäraselt välja. Võitlusstseenid olid pingelised, vahetevahel silmapaitavalt koreograafilised. Varemete seas ringiliikuvad jõledad masinkoletised jätsid ka väga hea mulje. Põhivaenlane kombineeris endaga peenelt viimistletud kehaehituse ning groteskse kujutise loomakolju ja masinlikke omaduste sümbioosist. Vaenlasi jagub igat sorti ja kõik on huvitavalt koostatud, kas siis lennuvõimelisteks või nukkude sekka infiltreerumiseks. Ideid jagus, aga nende rakendus oleks võinud parem olla. Kõigele vaatamata oli filmielamus tugev, kuigi mõned ebakõlad rikkusid muidu ühtlast tempot, kuna film arenes küllaltki kiirelt, siis polnud mahti nende peale ka pikemalt mõtlema jääda. Pigem nautisin seda, mida pakuti ja see oli hea.
7/10

Kommentaare ei ole: