Meisterlikult thrilleritesse moraali ja eetika küsimusi segav Joon-ho Bongi
Memories of Murder ja Hong-jin Na
The Chaser on loo poolest üsna sarnase ülesehitusega, kuid etteulatuvalt võib öelda, et Bongi nüansirohkes krimidraamas käib sisu mitmekihilisus ja huvitav karakteriarendus käsikäes samal ajal kui The Chaser jääb tegelastelt ühemõtteliseks ja sisult tuntud teed tallavaks. Üheks sarnaseks faktoriks võiks nimetada tagaaetava mõrvari identiteedi saladuskatte all hoidmine ja nii viimase hetkeni, kuni kaob täielikult lootus, et vaatajale seletatakse lahti, kes on saladuslik mõrvar, aga alles siis mõistetakse, et müstika hoiabki lool kaant peal, et midagi välja ei valguks ja säiluks mõte sarimõrvarist mitte kui raske elusaatusega ühiskonna hammasrataste vahele jäänud ohvrist. The Chaser alustab sisu lahti harutamisega loogiliselt ja järjepidevalt, näidates kõigepealt kõiki asjaosalisi ja siis paiskab nad tegevustikku, milleks on siis kas prostituudi röövimine, sarimõrvari esmakordne tutvustamine või salajast äri ajava sutenööri painavate probleemide lahkamine. Kõik probleemid sulanduvad üheks ja kolm põhilist tegelast elik sutenöör, mõrvar ja ohver võitlevad vastavalt karakteriarendusele oma elu eest, südametunnistuse pärast või haiglaste tungide sunnil, mis on alguse saanud kaugelt minevikust, kuid kõikide rõõmuks ei hakata lahkama mõrvari psühholoogiat ega rasket minevikku, vaid jälitamise käigus avalduvad mõned üksikud, peaaegu ebaolulised asjaolud, mis natukenegi ilmestavad mõrvari kinnisideed ja tema loomust, aga filmi lõppedes on selge, et ainuke asi, mis oleks olnud võib olla mõne teise režissööri nägemuses üleliigne, ongi sarimõrvari motiivide ja olemuse lahti seletamine. Sarimõrvarit nagu ikka kõike müstilist peab samuti ümbritsema salapära ja hirm tundmatu ees, sest lõppude lõpuks kardetakse kõige enam tundmatut, aga mitte hästi lahti seletatud tegelast ja sellega õnnestub The Chaser hästi, mõjudes pingelise ja kohati isegi hirmutavana, aga ainult siiski groteski suhtes.
Erinevalt Memories of Murderist tallab The Chaser suures osas tuntud radadel, üllatades üksnes huvitava karakteriarengu ja vanas tuntud kassi-hiire mängu pingestamisega. Lõuna - Korea filmidele omaselt lisandub triole pidevalt uusi erinevate kiiksudega tegelasi, kes nagu ikka muudavad tavapärase natuke erilisemaks, sest uurimisega tegelevate politseinike ja sutenööri, omavahelised jagelemised on kõike muud kui kainet mõistust vajav uurmistöö, et leida kusagil lähedalasuvas provintsis mõrvari majas hingitsev naine. Järjekordse sarimõrvari ja endise politseiniku konflikti käsitlev lugu ei paku just palju üllatusi, kuid tegelased ja nende rollid filmi kontekstis on usutavad ja motiveeritud, mistõttu on empaatia ohvri ja süüdlast otsiva suteka vastu garanteeritud. Mõnes mõttes tekitab klassikaline lähenemine sarimõrvarile filmile rohkem kahju kui kasu, sest peale paari otsustavat stseeni on selge, et varsti hakkab peaosaline muutuma meeleheitlikult naist taga otsivaks hagijaks, kuid lõpp saabub endiselt pauguga. Kui ootad klassikalise loo puhul ka samasugust lõppu, siis pead kahetsema, sest The Chaser ei püüagi olla tavapärane karm ja kole, kuid sisimas ilus lugu arusaamisest ja eneseületamisest, kus iga osapool ehk siis sutekas ja ohver saavad taas kokku. Ta on seda ka, aga ainult sel juhul kui välja jätta kokku saamine ja lunastus naise mõrvari haardest päästmise näol. Osaliselt nagu tradisiooniline lugu Lõuna - Koreast, aga samas ka ebatraditsiooniline, kuid selle kohta võib nüüdisajal öelda juba, et see, mis on ebatraditsiooniline on muutumas tavapäraseks ja filmitegijad peavad pidevalt millegi parema ja uuemaga lagedale tulema nagu näiteks Memories of Murder, mis haaras kaasa igal võimalikul moel ja nagu ilmselt Bongi meistritööd näinud ja nautinud teavad, siis lõpp kuulub selle juures kindlasti parimate finaalide kullavaramusse, sest mitte miski pole MoM kindel ja see ütleb nii mõndagi võrreldes The Chaseriga, sest debüütfilmis on vähe ebakindlat tunnet, et ei oska aimata, mis peitub järgmise käänaku taga.
Etteaimatavus on suhteline mõiste, sest mitte kõik vaatajad ei oma samasuguseid kogemusi ja ei peagi. Nii ongi filmielamus huvitavam ja nähtud teemade üle on seetõttu põnevam arutada, sest vahetada saab erinevaid muljeid teistest vaatevinklitest. Peategelast kehastanud Yun-seok Kim`i osatäitmine sarnanes mingil määral Kang-ho Songi sooritusega Memories of Murderis, kuid see võrdlusmoment ei kahanda Kim`i mõjusat näitlejatööd, mis liikus sujuvalt ja paljude ootamatustega ülbest sutekast iga keharakuga naist taga otsivaks inimeseks. Kui nüüd mõelda, siis kõige leidlikumad stseenid seostuvadki Kimi osatäitmisega, sest tema tegelaskuju loogika töötas õlitatult ja pääses pidevalt esile, mistõttu saabusidki suurimad üllatused siis kui pandi uurimiseks vajalikke kilde kokku ja asuti nende alusel tööle, et leida kusagil vannitoas piinlev naine. Visuaalne stiil, lavastajatöö, kaadrite valik, montaaž ja üleminekud on üsna harjumuspärased, aga mitte oskamatud ega võhiklikud, vaid nii professionaalsed ja oskuslikud, et haarata tähelepanu ja tõmmata kaasa pingelisele jalutuskäigule Korea provintsi agulitänavatele. 7/10
Meisterlikult thrilleritesse moraali ja eetika küsimusi segav Joon-ho Bongi Memories of Murder ja Hong-jin Na The Chaser on loo poolest üsna sarnase ülesehitusega, kuid etteulatuvalt võib öelda, et Bongi nüansirohkes krimidraamas käib sisu mitmekihilisus ja huvitav karakteriarendus käsikäes samal ajal kui The Chaser jääb tegelastelt ühemõtteliseks ja sisult tuntud teed tallavaks. Üheks sarnaseks faktoriks võiks nimetada tagaaetava mõrvari identiteedi saladuskatte all hoidmine ja nii viimase hetkeni, kuni kaob täielikult lootus, et vaatajale seletatakse lahti, kes on saladuslik mõrvar, aga alles siis mõistetakse, et müstika hoiabki lool kaant peal, et midagi välja ei valguks ja säiluks mõte sarimõrvarist mitte kui raske elusaatusega ühiskonna hammasrataste vahele jäänud ohvrist. The Chaser alustab sisu lahti harutamisega loogiliselt ja järjepidevalt, näidates kõigepealt kõiki asjaosalisi ja siis paiskab nad tegevustikku, milleks on siis kas prostituudi röövimine, sarimõrvari esmakordne tutvustamine või salajast äri ajava sutenööri painavate probleemide lahkamine. Kõik probleemid sulanduvad üheks ja kolm põhilist tegelast elik sutenöör, mõrvar ja ohver võitlevad vastavalt karakteriarendusele oma elu eest, südametunnistuse pärast või haiglaste tungide sunnil, mis on alguse saanud kaugelt minevikust, kuid kõikide rõõmuks ei hakata lahkama mõrvari psühholoogiat ega rasket minevikku, vaid jälitamise käigus avalduvad mõned üksikud, peaaegu ebaolulised asjaolud, mis natukenegi ilmestavad mõrvari kinnisideed ja tema loomust, aga filmi lõppedes on selge, et ainuke asi, mis oleks olnud võib olla mõne teise režissööri nägemuses üleliigne, ongi sarimõrvari motiivide ja olemuse lahti seletamine. Sarimõrvarit nagu ikka kõike müstilist peab samuti ümbritsema salapära ja hirm tundmatu ees, sest lõppude lõpuks kardetakse kõige enam tundmatut, aga mitte hästi lahti seletatud tegelast ja sellega õnnestub The Chaser hästi, mõjudes pingelise ja kohati isegi hirmutavana, aga ainult siiski groteski suhtes.
Erinevalt Memories of Murderist tallab The Chaser suures osas tuntud radadel, üllatades üksnes huvitava karakteriarengu ja vanas tuntud kassi-hiire mängu pingestamisega. Lõuna - Korea filmidele omaselt lisandub triole pidevalt uusi erinevate kiiksudega tegelasi, kes nagu ikka muudavad tavapärase natuke erilisemaks, sest uurimisega tegelevate politseinike ja sutenööri, omavahelised jagelemised on kõike muud kui kainet mõistust vajav uurmistöö, et leida kusagil lähedalasuvas provintsis mõrvari majas hingitsev naine. Järjekordse sarimõrvari ja endise politseiniku konflikti käsitlev lugu ei paku just palju üllatusi, kuid tegelased ja nende rollid filmi kontekstis on usutavad ja motiveeritud, mistõttu on empaatia ohvri ja süüdlast otsiva suteka vastu garanteeritud. Mõnes mõttes tekitab klassikaline lähenemine sarimõrvarile filmile rohkem kahju kui kasu, sest peale paari otsustavat stseeni on selge, et varsti hakkab peaosaline muutuma meeleheitlikult naist taga otsivaks hagijaks, kuid lõpp saabub endiselt pauguga. Kui ootad klassikalise loo puhul ka samasugust lõppu, siis pead kahetsema, sest The Chaser ei püüagi olla tavapärane karm ja kole, kuid sisimas ilus lugu arusaamisest ja eneseületamisest, kus iga osapool ehk siis sutekas ja ohver saavad taas kokku. Ta on seda ka, aga ainult sel juhul kui välja jätta kokku saamine ja lunastus naise mõrvari haardest päästmise näol. Osaliselt nagu tradisiooniline lugu Lõuna - Koreast, aga samas ka ebatraditsiooniline, kuid selle kohta võib nüüdisajal öelda juba, et see, mis on ebatraditsiooniline on muutumas tavapäraseks ja filmitegijad peavad pidevalt millegi parema ja uuemaga lagedale tulema nagu näiteks Memories of Murder, mis haaras kaasa igal võimalikul moel ja nagu ilmselt Bongi meistritööd näinud ja nautinud teavad, siis lõpp kuulub selle juures kindlasti parimate finaalide kullavaramusse, sest mitte miski pole MoM kindel ja see ütleb nii mõndagi võrreldes The Chaseriga, sest debüütfilmis on vähe ebakindlat tunnet, et ei oska aimata, mis peitub järgmise käänaku taga.
Etteaimatavus on suhteline mõiste, sest mitte kõik vaatajad ei oma samasuguseid kogemusi ja ei peagi. Nii ongi filmielamus huvitavam ja nähtud teemade üle on seetõttu põnevam arutada, sest vahetada saab erinevaid muljeid teistest vaatevinklitest. Peategelast kehastanud Yun-seok Kim`i osatäitmine sarnanes mingil määral Kang-ho Songi sooritusega Memories of Murderis, kuid see võrdlusmoment ei kahanda Kim`i mõjusat näitlejatööd, mis liikus sujuvalt ja paljude ootamatustega ülbest sutekast iga keharakuga naist taga otsivaks inimeseks. Kui nüüd mõelda, siis kõige leidlikumad stseenid seostuvadki Kimi osatäitmisega, sest tema tegelaskuju loogika töötas õlitatult ja pääses pidevalt esile, mistõttu saabusidki suurimad üllatused siis kui pandi uurimiseks vajalikke kilde kokku ja asuti nende alusel tööle, et leida kusagil vannitoas piinlev naine. Visuaalne stiil, lavastajatöö, kaadrite valik, montaaž ja üleminekud on üsna harjumuspärased, aga mitte oskamatud ega võhiklikud, vaid nii professionaalsed ja oskuslikud, et haarata tähelepanu ja tõmmata kaasa pingelisele jalutuskäigule Korea provintsi agulitänavatele. 7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar