Killshot

Pärast "The Wrestler"-is nähtud Rourke`i vapustavat ümberkehastumist otsustasin vaadata ka teisi hiljuti ilmunud temaga peaosas olevaid filme. "Killshot" on siis teine film, mis ilmus veel aastal 2008 koos oscarivõitjaga ning ega tal filme eelmine aasta rohkem ei olnud ka. Arvan, et esimene film, mis ma temaga nägin oli "Year of the Dragon" ja edasine on ajalugu. Rourke`il on olnud häid ja halbu rolle ning kindlasti on head ülekaalus. "The Wrestler" tõi Rourke`i esiplaanile tagasi ja nüüd võib nautida suurt edu ning tuult tiibadesse saanud karjääri. "Killshot"-is kannab ta seekord mafia palgamõrvari rolli, kes astub tööandijate varvaste peale ning peab seejärel raha saamise ning oma identiteedi varjamise nimel paari võtma enda ümber kaost levitava kontrollimatu Richie Nixiga.

Armand "The Blackbird" Degas on raudkindlate reeglitega palgamõrvar. Kunagi ei jäta ta tunnistajaid ning teeb oma töö vaikselt ja märkamatult. Oma reeglite nimel ei kohku ta tapmast ka kõige süütumat juhuslikku tunnistajat, aga see hakkab peagi muutuma. Armand on indiaani päritolu ning väga kummaline oli näha Rourke`i indiaanlase välimuse ja soenguga. See näitleja on kui loodud eriti karmide meeste rolli, kes on valmis kõik oma teelt kõrvaldama. Siin mängib ta vaikse loomuga ning tasakaalukat palgamõrvarit, kelle reeglid talle selja keeravad ja ta mafia poolt tagaotsitavaks muudavad. Juhuslikult kohtub Blackbird psühhopaatliku Richie Nixiga, kes soovib temaga koos tööle hakata, aga Blackbird soovib ainult raha saada, mida ta eelmise töö eest ei saanud. Vaikselt küpseb peas tal ka mõte indiaanlaste reservaati kolimisest, milleks on jällegi raha vaja. Kõik plaanid lendavad vastu taevast kui tänu mõtlematule Richile tekivad tunnistajad, kes nägid Blackbirdi näost näkku. Et eemale minna ei tohi jääda ühtegi lahtist otsa. Koos hakatakse paarikest terroriseerima. Varsti segatakse mängu ka FBI ning Blackbird ja Richie avastavad, et paarikese eemaldamine kujuneb raskemaks kui arvata osati. Richie leiab Blackbirdis endale justkui eeskuju ning hakkab tema reegleid ka iseenda jaoks kehtestama, mis toob kaasa ka kõige lihtsama varitsuse muutumise hävinguks. Blackbird jääb enesele kindlaks ning üritab kõigest väest tunnistajaid eemaldada, aga varsti mõistab ta, et peab tahest tahtmata reegleid rikkuma.

Rourke`i roll Blackbirdina oli väga korralik. Kehastas äärmiselt sümpaatset tegelast. Film algab Blackbirdi monoloogiga oma koodeksist ning näitab viltu läinud tööotsa, kus üks ta vendadest tema enda käeläbi juhuse tahtel suri ning teine sattus vanglasse. See juhtum jääb teda vaevama ning edaspidi on ta üksi edasi töödanud. Blackbirdi eetika oma töö suhtes on tähtsale kohale tõstetud ning peaks ütlema, et Blackbird iseenesest on ülistiilne. Ei ole ta kontrollimatu tapja ega ka suu peale löödud. Kui on vaja töö ära teha, siis on tema õige mees. Kogu filmiks jäigi ta rahulikuks isegi ka kõige häirivamatel kohtadel. Näiteks sõbra halastamatu tapmise ajal ning Richie naise kõrvaldamise ajal. Tundus, et ta hoidis kõike enda sees ning sisestas endale, et tapmised on vajalikud oma identiteedi varjamiseks võimude eest. Ühesõnaga Rourke`i roll ei olnud midagi vaimustavat, aga omad momendid tal olid ning lõpu poole hakkas tegelane üha enam sümpatiseeruma. Richie Nix on ärplejast pangaröövel, kes mõtleb, et on maailma naba ning arvab, et teda ei saa ükski võim peatada. Kui Blackbird on otsusekindel, siis Nix on täielik vastand. Kohati jäigi selgusetuks, miks sellist tegelast nagu Nixi kogu filmi jooksul vaja oli. Ta käis kogu loogikale lihtsalt vastu. Kui Blackbird soovib hoida madalat profiili, siis ei saa ta seda ju teha koos Nixiga. Nix tappis ja tappis, laamendas ja laamendas, ja mis kõige enam mölises ja mölises. Juba poole filmi pealt oli tahtmine, et Blackbird talle kuuli pähe laseks aga ega see kuul laskmata ei jäänud ka. Et nad partnerid olid, muutus tasapisi üha enam häirivamaks. Nende partnerlusel ei olnud nagu mõtet. Näitlejatel puudus igasugune ekraanikeemia. Kui Rourke säras, siis Joseph Gordon-Levitt ei suutnud end filmi jooksul maskma panna ning ärplevaks ja tüütuks tegelaseks ta jäigi.

Filmis oli palju sisuauke ja tundus, et mõni koht oli nagu välja lõigatud. Kõik ei kulgenud rahulikult, vaid hakati ootamatult ja absoluutselt ilma seletusteta hoopis milelgi muuga tegelema, milleks polnud eriti põhjust. Arvan, et filmis suurimaks miinuseks oli stsenaarium, mis ei ühendanud eri liine õieti, vaid väga konarlikult ning see muutis vaatamise natuke ebameeldivaks. Film ise oli nauditav, aga ebasümpaatne Richie Nix ja mõned sisuaugud rikkusid vaatamist küllalt, et nurisema ja pead vangutama panna. Kaasa tegid ka Thomas Jane ja Diane Lane, kes kehastasid siis paarikest, keda Blackbird jahtis. Nende tegelaste areng jäi ka liiga palju tahaplaanile ja kui uuesti esile toodi, siis olid nad kuidagi liiga rõhutatud ja ebausutavad. Filmi algus oli paljulubav. Blackbirdi olemus ning töö ja tema minevik oli äärmiselt stiilne välja toodud, aga asja hakkas rikkuma erinevate süželiinide kokkusidumine, mida nagu paistis, ei suudetud korralikult teha. Film ei olnudki nii tõsine kui algul arvasin. Vahepeal läks Richie käitumine jandiks kätte ning Blackbirdi rahulik suhtumine sellesse ei olnud see, mida ootasin. Muidugi oli filmil tume atmosfäär ja Blackbirdile just sobiv, et võtta teda kui teistest erinevamat.

Mõningad huvitavad tegelased nagu Blackbird ja paarike muutsid muidu liiga tavaliseks muutuva filmi paremaks. Mõnus tume atmosfäär muutis palgamõrvari ristiretke tõsisemaks, mida rikkus pidevalt kaasas tolknev Richie. Muidu täitsa huvitav film. Soovitan eelkõige Rourke pärast vaadata.
6,5/10