"Ich schwöre bei Gott diesen heiligen Eid, daß ich dem Führer des Deutschen Reiches und Volkes, Adolf Hitler, dem Oberbefehlshaber der Wehrmacht, unbedingten Gehorsam leisten und als tapferer Soldat bereit sein will, jederzeit für diesen Eid mein Leben einzusetzen." 
Valkyrie nime all tuntakse ühte paljudest teistest atendaadikatsetest Hitlerile. Juba 1920-ndatel olid esimesed katsed kõrvaldada Adolf Hitler võimult. Siis ei olnud asi küll sõjas vaid pigem poliitiliste kaalutluste tõttu aga mida aeg edasi ja mida rohkem avaldas Hitler oma tõelist palet tekkisid ka need, kes soovisid päästa Saksamaa täielikust hävingust, mida Hitleri sõda endaga kaasa toob. Ei talutud juutide massilist hävitamist ega karmi režiimi, mis riigis valitses. Muidugi järgis rahvas pimesi oma suurepärast valitsejat ning iga tema sõna oli seaduseks. Selline olukord muutis igasuguse plaani atendaadiks äärmiselt raskeks aga kõigi kiuste jõuti sellele väga lähedale. Puudu jäi ainult plaani viimistlusest ning osalejate tahtejõust. 
Bryan Singeri film toobki ekraanile ühe nendest katsetest, mis on kuulus just sellepoolest, et väga vähe jäi puudu surmast, mis oleks võib olla rahu toonud aga kuna me ei oska ajalugu ennustada, siis ei tea me ka, mis oleks või ei oleks juhtunud. Kolonel Claus von Stauffenberg kõhkleb Hitleri tehtud otsustes. Ta ei leia, et teenib enam riiki vaid hoopis tulevast ajaloo suurima roimari haiglaseid soove. Stauffenberg näeb sõdurite seas levivat moraali langust ning häbi, mida toovad kaasa kuuldused kohutavatest laagritest üle Euroopa. Kolonel saab lahingus haavata ning kaotab ühe silma, käe ja teise käe kolm sõrme. Ta suunatakse tagasi Saksamaale, kus liitub teiste vandenõulastega, kes otsivad just oma ridadesse uusi liikmeid, keda saaks usaldada ning kes jagaksid samat vaadet Saksamaa tuleviku kohta. Nii algabki võidujooks ajaga, et tappa mees, kes viis Saksamaa kui kultuurse riigi kõige madalamasse seisu. 
Esiteks, kõik osatäitjad täitsid oma rolle vaimustavalt. Alates Cruisest ja lõpetades Terrence Stampiga. Cruise oli rolli südamega võtnud. Pingutust oli näha juba tema kitsatest näojoontest. Tundus, et Cruiset valdas teatud austus Stauffenbergi vastu, aga nii on ka minuga tegelikult. Seda meest ja kõiki teisi tulebki austada ja mitte vähe. Cruise on omalaadne tüüp. Ta võib rollis välja näha väga võlts või siis väga usutav. Oleneb filmist ja lavastajast. Seekord läkski õnneks ja pidigi minema, sest oli ju Cruise see, kes seda filmi teha tahtis ning surus selle läbi filmitööstuse masina ja saigi korraliku lavastaja ning castingu. Rääkides teistest osatäitjatest, siis on nemad juba vanameistri staatuses ning teevadki seda, mida kõige paremini oskavad. Elavad rolli sisse ning teevad seda vaataja jaoks usutavalt. Pinget suudeti pidevalt üleval hoida ning kaduma hakkas see alles siis kui Stauffenberg karjus oma viimased sõnad Saksmaaa auks.
Stsenaarium on sujuvalt üles ehitatud tuues pidcvalt sisse pingelisi dialooge tegelaste vahel ning samuti kaasates kõrvalisi aga meeldejäävaid tegelasi tegevusse. Kohe meenub Thomas Kretschmann, kes on tõsiselt huvitav näitleja. Näitlejate valiku juures meeldiski peamiselt see, et kaasati peaaegu igasse rolli tuntuid nimesid ning nende hulgas oli palju neid, kelle filme olin hiljuti näinud. Nii, et äratundmisrõõmu jätkus.
Eriefektid oli samuti tasemel. Mitte midagi vapustavat aga piisavalt muljetavaldavad. Tolleaegse Saksamaa kujutamine oli truu reaalsusele, kuigi mõni viga võis kindlasti esineda aga mina neid ei märganud. Ei ole tegelikult üldse selline inimene, kes otsiks tahtlikult vigu või kellele jääksid pisivead silma. Plaani ellluviimine oli põnev ning seda oli kogu aeg huvitav jälgida. Lõpptulemus oli küll teada aga "Valkyrie" suutis muuta kõik huvitavaks ning seepärast ei tekkinudki mõtet, et lõpp on teada, vaid tekkis tahtmine teada saada, kuidas miski töötas. Hitleri käitumine oli selline nagu teda ikka tavaliselt kujutatakse aga hea on teada, et suudeti panna rolli just selline mees, kes oli küll vähe ekraanil aga jäädvustas ikkagi Hitleri olemuse, kuigi ainult üürikesteks hetketeks.
Saksa keele kasutamine tõi kaasa selle, et tekkis automaatselt tunne, et vaatan USA filmi Saksamaa ajaloo kohta. Tavaliselt näeb ikka Hollywoodi näitlejaid seiklemas võõral maal aga ei teki mõtet, et nad mängivad välismaalasi vaid säilub tahest tahtmata teadmine jänkide olemasolu kohta, sest peamiseks keeleks jääb ikkagi inglise keel olenemata asukohast.. Algustiitrid juhatati sisse sõdurite vandega füürerile ning pealkiri ilmus nii saksa kui ka inglise keeles. Selline lähenemine mulle meeldibki. Filmi lõppedes jäi midagi puudu. Oli see siis wow effekt või mis iganes, aga natuke oleks võinud asi etem olla.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar