Viimane osa Sara vaimsest eneseleidmisest lõppes vägeva pauguga. Vaatad, et tavaline osa ja siis lõppeb sellise püändiga, et karju appi. Nii hull asi ei olnud aga lahe kui vaatajate ergutamiseks mõeldakse igasuguseid vigureid välja. Pole juba pikemat aega olnud osa, mis oleks alanud Sarahi kohustusliku monoloogiga. Seekord võeti asi taas minu suureks rõõmuks käsile. Lenal on selline mõnus rahustav kuid samas ärevaks tegev hääl. Kuna juba pealkiri viitab unele, siis jutustas Sarah samuti unenägudest nind ajast, mil kurjad jõud sisenevad meie maailma ning ründavad meid kui oleme kõige nõrgemad. Umbes nii: "They lay on us, press on us, suffocate us, take from us what is most precious. Our lives, our sanity. Our sleep."
Niisiis, 4 osa keskendus Sarahi kolme täpi maaniale, firma olemasolu avastamisele, haavata saamisele, nägemuste nägemisele ning nüüd justkui unenäohäirete ravil olemisele. Aga mis asetseb pinna all? See tuleb välja alles lõpus. Osa algab Sarahi suundumisega kuskile laohoone juurde, milles tõõtav firma on seotud kõrbes õhku lennanud firmaga. Kõik stseenid on justkui unenäolised ning järsku välja ilmuv koiott oleks kui millegi sümboliseering. Järgnevalt võetakse Sarah kinni ning keegi tundmatu sõidutab ta minema ja kõige imelikumaks kisub asi siis kui tundmatuks osutub ei keegi muu kui Sarahi poolt kõrbes
maha lastud mees. Ette hoiatamatta ärkab Sarah hoopiski haiglas ning kõik oleks kui uni olnud. Cameron ja John käivad teda külastamas ning jälgivad kuidas Sarahi paranoia SkyNeti suhtes üha kasvab ning ta hakkab igas olukorras nägema potensiaalset ohtu tema ja Johni vastu. Samas kimbutavad Sarahit edasi unenäod mehest, kes peaks surnud olema. "Some Must watch..." keskenduski rohkem Sarahi pidevale paranoiale ning sellest tulenevale stressile.
Mis siis, et ükski asi tegelikult ei toimunud aga mõte tehti ikkagi selgeks. Pikamööda ootasin juba, et Sarahi teema lõpetatakse suuremat sorti sisupöördega aga nii peaaegu oligi. Kes oleks arvanud, et firma mees enam üldse elus on ning vean kihla, et enamus vaatajad arvasid nagu mina, et Sarah tõesti haiglas viibib ning lõpupüänt oli see, mis jalust niitis.
Ed Winston ( firmas töötanud mees) hoiab Sarahit tema unenägudes vangis ning kuulab teda üle. Edi huvitab, kes Sarahi palkas ning miks ta kõik sealsed töötajad tappis ning hoone lõhkis. Aegamisi mõistab Ed Sarahi motiive ning täidab niimoodi Sarahi kõige suuremad hirmud.
Samal ajal reaalses elus juhtuvad mitmed kummalised asjad ning Sarah hakkab taaskord kõige hullemat kahtlustama. Teama käitumine on kaasa toonud selle, et John ei usu enam tema avastustesse. See kõik muutub kui kõik Sarahi hirmud saavad tõeks ning Johni elu satub ohtu. Enne lõpust arusaamist oli seda kuidagi imelik jälgida. Kas tõesti ühendavad Skyneti sellise mõttega? Kas tõesti on iga nurga peal oht ning kedagi ei saa usaldada? Lõpp muutis kõike ning unenäod said tõeks ja tõde muutus unenäoks.
Sarahi eneseleidmise retk ning kõik selle firmaga seonduv oli läbi nende 4 osa pidevalt tublide annustega aina põnevamaks muutmas. See ei tähenda, et firma nüüd unarusse jääb, vaid nüüd ei keskenduta enam nii palju Sarahi tegelasse. Josh Friedman mainis, et nüüdsest tuleb palju plahvatusi, palju Cameroni ning mõningate tegelaste surmi, millest ühte olen juba 17-ndas osas näinud. Jäin natuke ajahätta ning kirjutan 2 osa järjest ära. Polegi varem nii kirjutanud, et osa eelmine päev nähtud. Ikka on olnud peaaegu nädal vahet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar