Bolt on järjekordne Disney kompanii nunnu lastefilm, mida kõlbab vaadata ka suurematel. Naljad peaksid sobima igale vanusele ning animatsioon ise on ka paras silmakomm. Alguses toimunud plahvatused ja tagaajamised olid efektsed ning pingsad ja mõnusat huumorit ning seiklust jagub kuhjaga, aga see on ka kõik. Suhteliselt tavaline sisu ning tavaline on ka armastatu jälitamine läbi raskete katsumuste. Ei ole midagi uut siin ilmas. 
Bolt on siis kutsu, kes on peaosaline kuulsas sarjas. Ainuke asi on see, et ta ei tea sarjast midagi ja arvab, et kõik uskumatud võimed, mida ta sarjas kasutab on tõelised. Koer saab aga valusa õppetunni reaalsest maailmast. Enne aga seikleb ta koos kassi ja hamstriga läbi maa, et leida oma kallis perenaine ja hävitada teda vangis hoidev vaenlane. Vahepeal ta mõistab, et polegi vaenlast, vaid et ajab tühja õhku taga. Perenaine on tema pärast väga mures, aga telefirma asendab Bolti juba järgmise koeraga, kuid tüdruk ei suuda koera unustada. Läbi pika rännaku jõuab truu kutsu taas perenaise juurde.
Kõige lahedam tegelane oli ikkagi hamster Rhino või siis sarvik. Üliaktiivne karvapall, kes iga hinna eest tahab seigelda ja eriti koos Bolti suguse kuulsusega. Ka tema leiab, et kõik seiklused, mis ta Boltist televiisorist näinud on, juhtusid päriselt ning see toob samuti suurt segadust juurde. Boltiga reisiv kass on ainuke, kes mõistab asju nii nagu need on. Tasapisi suudab ta koerale ja hamstrile selgeks teha, mis on reaalne ja mis mitte. Tegelaste seiklusi oli lahe jälgida ja nalja oli samuti parajalt. Lõpu poole lööb sisse kohustuslik mõistmine tõelisest sõprusest ning siis pettutakse armastatus, kuna saadakse olukorrast valesti aru ning siis päästab koer tüdruku suurest ohust. Kõik on õnnelikud ning teevad sarja ikka edasi. Kassi sarkastiline tekst oli naelapea pihta ning Rhino Duracelli jänku laadne käitumine oli megakoomiline. 
Tuvid olid vast kõige koomilisemad oma väga tuvilikke peakeerutuste ning oleku suhtes. Hääled olid sobivalt valitud. Travolta hääl oli väga sobilik säärase tegelase tarbeks. Teised olid samuti tasemel. Ei kujuta ette, kuidas see eesti keeles kõlaks. Mõnus ajaviide. Ei midagi muud.
Kõige lahedam tegelane oli ikkagi hamster Rhino või siis sarvik. Üliaktiivne karvapall, kes iga hinna eest tahab seigelda ja eriti koos Bolti suguse kuulsusega. Ka tema leiab, et kõik seiklused, mis ta Boltist televiisorist näinud on, juhtusid päriselt ning see toob samuti suurt segadust juurde. Boltiga reisiv kass on ainuke, kes mõistab asju nii nagu need on. Tasapisi suudab ta koerale ja hamstrile selgeks teha, mis on reaalne ja mis mitte. Tegelaste seiklusi oli lahe jälgida ja nalja oli samuti parajalt. Lõpu poole lööb sisse kohustuslik mõistmine tõelisest sõprusest ning siis pettutakse armastatus, kuna saadakse olukorrast valesti aru ning siis päästab koer tüdruku suurest ohust. Kõik on õnnelikud ning teevad sarja ikka edasi. Kassi sarkastiline tekst oli naelapea pihta ning Rhino Duracelli jänku laadne käitumine oli megakoomiline. 
Tuvid olid vast kõige koomilisemad oma väga tuvilikke peakeerutuste ning oleku suhtes. Hääled olid sobivalt valitud. Travolta hääl oli väga sobilik säärase tegelase tarbeks. Teised olid samuti tasemel. Ei kujuta ette, kuidas see eesti keeles kõlaks. Mõnus ajaviide. Ei midagi muud. 5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar