Unejutud on täpselt selline nunnu film, mida võib igas vanuseklassis vaadata. See, et Sandler peaosas on, peaks ütlema juba nii mõndagi. Esiteks, ta ei tee üdini lastekaid, vaid film sisaldab ka nalju vanematele. Nii, et sellist kartust pole vaja, et oled saalis ainuke, kes vaikib kui ülejäänud lastehordid hambad irevil naerda pugistavad. Mõne koha juuures naersin ikka südamest. Sandler on andekas, mis muud. Ükskõik, mis film tal parasjagu ka käsil pole, seda ootan juba suure põnevusega. IMDB järgi on tal kavas uus Judd Apatow film koos Seth Rogeniga. See mees osaleb juba igas teises filmis ja sama võib Judd Apatow kohta öelda. Iga teine film on kas tema lavastatud või produtseeritud ja mitte kõik ei ole kuld, mis tema kätest läbi on käinud. Okei, mõned on veel nägematta aga "Knocked Up" jättis mind ikka päris külmaks.
Tagasi unenägudemaa juurde. Mul on selline teatud nõrkus filmide vastu, mis algavad jutustusega minevikust või siis antud juhul poisi kasvamisest meheks ning kuhu ta oma eluga jõudnud on. Jonathan Pryce mõnusalt ebalev hääl on ideaalne sellisteks puhkudeks. Film ise ongi üks suur muinasjutt Marty Bronsoni jutuvaramust. Nagu ikka on alguses kõik ideaalne ja elu ilus ning midagi ähvardavat ei paista veel silmapiiri tagant. Nimelt on Marty Bronson perehotelli omanik, kus tema poeg Skeeter väiksest peale töödanud on. Marty satub aga rahalistesse raskustesse ja nagu ikka ilmub üks kuri onu, kes lubab Marty pojale tööd anda kui lepingule alla kirjutatud on ja hotell üle võetud. Marty läheb varsti manalateele ja mõõduvad mitmed, mitmed aastad ning uue hotelliomaniku Nottinghami lubadusest pole enam halli haisugi järel ja Skeeterist on saanud lubatud juhataja asemel tööline, kes parandab nüüdseks hiigelsuureks pilvelõhkuja sarnaseks muutunud hotellis pisivigu tubades ja on samuti ka koristaja rollis.
Sisu on igatahes ääretult tüüpiline. Sarnase teemaga filme on ta vist varemgi teinud. Juba alguses võib ennustada, mis edasi juhtub, et head saavad neile lubatu ja pahad saavad karistada ning keegi saab endale ka kena naise. Aga mis selliselt filmilt veel oodata? Ei usu, et keegi ootaks sellelaadselt filmilt midagi muud kui head nalja ja seda läbi Sandleri koomika ning kõike seda normaalse pikkuse juures. Sandler tegi vahepeal pidevalt rolle, mis olid kuidagi seotud sama sugupoole iharusega või siis imelikult käituva Iisraeli salaagendiga. Vahepeal ilmus tal koos Don Cheadlega "Reign Over Me", mis ongi mul plaanis lähiajal üle vaadata. Niisiis, filmis saab nalja ja seda korraliku koguse juures.
Ikka on kohustuslik bossile pugev konkurent, kes arvab endast kõike aga saab lõpus oma palga kätte. On tüdruk, kelle üle Skeeter pidevalt naerab ja temaga läbi ei saa ning võib juba arvata, mis lõpus saab. Lõpp on ka, et kõik saavad päästetud ning on õnnelikud. Jube läila kindlasti paljude jaoks aga vähemalt unejutud, mis tänu lastele tõeks läksid, olid päris efektsed ja fantaasiarikkad ning üks hamster oli samuti oma suurte silmade poolest väga sümpaatne. Ta sai lõpus vist lapsed ka kui ma ei eksi. Lõputiitrite ajal olid vist kokkuvolditavad paberid, mis näitasid, mis kellegist edasi sai.
Hamster Bugsy oli ääretul koomiline, sest ta topiti igasse suvalisse hetke sisse. Näiteks: lapsed õgisid hamburgereid ja siis märkisid ära, et Bugsy on neid juba omajagu söönud. Hamster vaatas oma üüratult suurte silmadega neile otsa ning oli näha, et ta kere oli suurest pugimisest paisunud nagu õhupall. Bugsy tuletas mulle meelde juutuubi sensatsioonilist dramatic chipmunki. Unejutud läksid lõpupoole aina paremaks. Alguses olid kauboid, gladiaatorid, mis olid muidugi ajalise tausta poole pealt veidi nihestunud. 
Lõpus olnud kosmosevõitlus koos tatikolliga pani korraliku punkti juttude jadale. Keri Russel sobis nagu rusikas silmaauku sellise lapsi kaitsva ning õelaid märkusi tegeva õe rolli ning Russel Brandi lõust andis kogu asjale kena kastme oma unenäohäiretega ning muude veidrustega. Imelik, et Guy Pearce nõustus sellist jaburat rolli mängima. Eks kõik teevad komöödiaid vahetevahel. Millegi erilisega tegemist pole aga keda on ära tüüdanud Sandleri viimaste filmide teemad ja pole neid tahtnud vaadata (pole veel Zohanit vaadanud), siis on see vahelduseks hea vaatamine ja usun, et natukenegi naerab igaüks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar