Erik Weihenmayer on esimene pime, kes jõudis Mount Everesti tippu. Lisaks jõudis ta veel 7-le maailma kõrgeimale tipule. Erik jäi pimedaks 13. aastaselt. Sellele vaatamata tegeles ta mitmete spordialadega ning oli pimedana peaaegu, et sama võimekas kui iga teine nägija. Kuni aastani 2006 oli Erik ainuke, kes oli pimedana maailma tipus käinud. Samuti on tehtud mitmeid dokumentaale tema elust ja muudest saavutustest k.a pimedate kooli õpilastega Andide mäestiku läbimine, millest on valminud näiteks dokumentaalid "Blindsight" ning hiljem ilmus "Fellowship of the Andes".
2006-nda aasta film keskendub aga Eriku elule pimedana ning püüdlustest jõuda Mount Everestile, mis tal lõpuks siis ka õnnestus. Lavastaja Peter Winther on teinud küll kaheldava väärtusega filme aga "Touch the Top of the World" oli biograafilise filmina hästi õnnestunud ning kuna tegemist oli telefilmina, siis ei saa ette heita efektide vähesust või tagatausta ilmselget võltsi olemust, mis mind ei häirinud aga vahetevahel polnud enam kindel, kas langeb lumi või hoopis sünteetika. Niikuinii on tehismaterjal aga tänu efektidele muudetakse võlts ehtsaks. Tegelikult ei nurise ma efektide ja muu koha pealt üldse. Oli meeldiv vaatamine ning mägedel ronimine oli reaalselt teostatud. Peter Winther oli varem teinud sellise asja nagu "The Librarian: Quest for the Spear". Minule ei ütle see pealkiri midagi aga filmi olen kuskil vilksamini märganud. Kuna tal on selline indina jonesi/national treasure koopia sarnane pealkiri, siis pole ime, et pole uurinud, kas see midagi väärt on. IMDB põhjal tasub isegi vaadata aga arvan, et ei hakka aega raiskama.
Erik Weihenmayerit kehastab Peter Facinelli, keda tean "Supernovast", mis oli suhteliselt igav vaatamine. Eriku kehastamine tal õnnestus ning suutis esitada ka usutavalt pimedat inimest. Ülejäänud näitlejaskond oli hästi valitud. Nurinat ei tekkinud. Tema isa kehastas ei keegi muu kui Bruce Campbell. Tal oli küll suhteliselt vähetähtis roll aga Evil Deadi staari vaataks iga kell, olenemata filmist.
Meeldis filmi algamine mäkketõusuga ning üleüldse olid kõik riski piiri peal olevad ronimised teravatel nukkidel pingeliselt lahendatud. Ausalt öeldes nautisin lume peal toimuvat rohkem kui tema eraelu. Saan aru, et see kuulub asja juurde aga elu armastuse leidmine hakkab vaikselt ära tüütama. Kõik oli nagu olema peab. Näidati lapsepõlve, pimedaks jäämist, armastuse leidmist ning unistuste täitumist. Olid olemas toetavad sõbrad, kes viisid Erikut edasi kui mäe peal tabas teda nõrkusehoog või kui mõtted koduste peale hajutasid reisi eesmärgid. Siis olid kaaslased need, kes talle inspiratsiooni jälle sisse süstisid. Mäkketõusul näidati pidevalt loodust ja mäge ise, mis pakkus piisaval kogusel silmailu.
On see siis telefilm või mitte aga biograafiliste filmide valem töötab alati hästi. Just selline film, mida soovitaks televiisorist vaadata kui on näha, et tulemas on. Mitte millegi jalustrabavaga tegemist ei ole ning ei paku see ka fantastilisi stseene, aga elulise filmina millegist erakordses tasub vaadata.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar