Hetkeseisuga olen näinud kõik 3 Grange raamatutel põhinevat filmi. "Purpurjõed" on ajale jalgu jäänud ning ei pakkunud enam seda, mis kunagi esmakordsel vaatamisel mind väga paelus. "Huntide Impeerium" on aga tõsiselt hea nii stiili, pingelisuse, müstilisuse ning rabava lõpplahenduse poolest. Nüüd sain endale ka raamatu muretsetud. Saab võrrelda filmiga. Enne aga lõpetan "Musta joone" ära. Algus on hea igatahes. Loodan, et ka sellest tehakse kunagi film. "Purpurjõgede" järg alapealkirjaga Maailmalõpu inglid on ka mitmeid kordi nähtud, aga jällegi nii ammu, et vajab uuesti vaatamist. Järjefilm jääbki siis viimaseks Grange tegelastega filmiks. Järg ei ole peale tegelaste algse raamatuga kuidagi seotud ning kogu sisu on täiesti eraldiseisvalt välja mõeldud. Kolmas film on siis eestipäraselt "Kivine Nõukogu", mis käis ka korra Plazast läbi, aga nii märkamatult, et vaatamata see jäigi. Ega nüüd ei kahetse ka, et kahe silma vahele jäi. Peab kahjuks tõdema, et tegemist on ühe nõrgema Grange adaptsiooniga. Raamat on kindlasti hea, kuigi pole lugenud ning seda pole ka eesti keeles ilmunud, aga toetudes eelnevatele lugemistele, siis arvan, et raamatuna on tegu kindlasti väärt teosega.
Film seda kahjuks ei olnud. Ei pakkunud peale huvitava mõtte suurt midagi ja kogu teema ülesehitus oli samuti etteaimatav, mida oleks tegelikult saanud palju põnevamalt ning saladuslikumalt vaatajani tuua, aga mis seal ikka. Kunagi oli selline kanal nagu TV1 ja sealt tuli korra selline film nagu "Smilla`s Sense of Snow" Julia Ormondiga peaosas. Antud teema sarnaneb üksikute seikade poolest just Peter Hoegi loodud raamatu omaga. Kust sarnasus pärineb, seda ei oska öelda. Igatahes lapsendab Monica Bellucci poolt kehastatud Laura Aasia päritoluga poisikese. Aastad hiljem ilmub poisi kehale märk ning mõlemad nii ema kui ka poiss kannatavad ühesuguste õudusunenägude all. Laura satub autoõnnetusse ning poiss jääb kooma. Laura avastab poisi toast lindistsusseadme, kust on kuulda poissi rääkimas võõras keeles. Samal ajal saabub Pariisi samuti Aasia juurtega mees, kes hakkab järjest tapma kõiki, kes on erinevaid teid pidi poisiga seotud. Laura hakkab uurima, mis keelega on tegemist ning kust tegelikult poiss pärineb, aga tänu sellele avaldub talle ka saladus tema vanemate surmast ning riitusest nimega The Stone Council.
Sisu on tegelikult hea ning mõtlemapanev, kuid filmi teostus ei kandnud seda edasi nagu oleks vaja olnud. Peaossa on siis iludus Bellucci pandud. Et teda tagasihoidlikumaks muuta on tal juuksed mõnevõrra lühemaks lastud. Bellucci osaga jäin rahule. Temaga pretensioone ei ole, aga filmi etteaimatavus ning vähe pinget pakkuv kulgemine võttis igasuguse müstilisuse ära ning jättis ainult paar huvitavat tegelast lumevaibale lahmima. Kõiki mosaiigitükke sisu juures kohe kokku ei pane, aga pole vaja palju fantaasiat, et teada juba 20 minutit käinud filmi lõppu. See ongi suurim miinus. Siberis ning Pariisis asetleidev sündmustik leiab oma haripunkti just lõpu poole, kui Siberisse jõutakse. Eelnev oli kuidagi tühi, aga pean ütlema, et mõni koht suutis muidu uimasevõitu filmi ergutada. Nagu näiteks autoõnnetuse põhjustanud kokkupõrge kotkaga ning samuti oli kotkas see, kes pidevalt Laurat kummitas. Sisupöörded olid põnevad ning huvitavalt lahendatud. See muidugi tänu raamatule, aga filmi üleüldine loidus ei suutnud muuta ühtegi suuremat sisupööret ei müstiliseks ega pead murdvaks, millega tänu eelnevatele filmidele harjunud olen. 
Kaadrid pimedast metsast, kus oli kuulda kellegi karjeid omasid hiljem palju suuremat tähendust kui filmi alguses. Just neid karjeid ja pimedat metsa ema ja poiss unes nägidki. Lõpukaadrites avaldati veel midagi, mis muutis filmis eelnevalt nähtu tähendust päris tugevasti. Vast kõige enam meeldisidki erinevad vihjed nii poisi kui ka ema kohta, mis nagu ei omanud alguses eriti suurt tähtsust, aga hiljem muutusid sisu ja lõpplahenduse olulisteks osadeks. Saladus, mis viis Laura vanemad hauda oli huvitav ning sama võib öelda kogu asiaatide riituse teema kohta. Muidu suhteliselt nõrk filmi Grange adaptsiooni kohta, aga omad hetked olid ikkagi olemas.
Kaadrid pimedast metsast, kus oli kuulda kellegi karjeid omasid hiljem palju suuremat tähendust kui filmi alguses. Just neid karjeid ja pimedat metsa ema ja poiss unes nägidki. Lõpukaadrites avaldati veel midagi, mis muutis filmis eelnevalt nähtu tähendust päris tugevasti. Vast kõige enam meeldisidki erinevad vihjed nii poisi kui ka ema kohta, mis nagu ei omanud alguses eriti suurt tähtsust, aga hiljem muutusid sisu ja lõpplahenduse olulisteks osadeks. Saladus, mis viis Laura vanemad hauda oli huvitav ning sama võib öelda kogu asiaatide riituse teema kohta. Muidu suhteliselt nõrk filmi Grange adaptsiooni kohta, aga omad hetked olid ikkagi olemas. 6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar