Kätte on jõudnud aeg, mil teine hooaeg vaikselt lõpu poole tüürima hakkab. Eile ilmus viimane ehk 22-ne osa, aga hetkel kirjutan siiski 21-st. Kolmanda hooaaja kohta ma suurt midagi ei tea. Ametlikus blogis on poole sõnaga mainitud, et lootus on olemas, aga ei midagi täpsemalt. Praegu käib kampaania Save One Show, kus saab hääletada sarjade poolt, mida ähvardab katkestamine. Võib olla olenebki sellest hääletusest Termi kroonikate tulevik. Nii paljud asjad jääksid katkestamisega pooleli. Loodab, et seda siiski ei juhtu. 
Kui eelmises osas lõpetati Charlie Dixoni elu, millest nagu eriti kahju ei olnud, sest teda polnud niikuinii tükk aega näha olnud, aga nüüd lõpetati ühe keskse tegelase eluküünal ja nii külmalt ning karmilt, et kui see juhtus, siis jäi suu lihtsalt lahti. Juhtus see sellepärast, et ühel Johni ja Dixoni ründajal oli kaasas pilt Weaveri tütrest ning Connorid suundusid siis Savannahi jälgedele, et saada selgust, kes neid ründas ja miks ning kas see kõik on seotud ka Kalibaga. Samal ajal kui Connorid koos Dereki ja Cameroniga tütre asukoha juurde jõudsid ründas tütart keegi võõras terminaator. Ilmselt SkyNeti poolt saadetud. Praegu on hea rääkida, sest hooaja viimane osa on juba tegelikult nähtud, aga enne võis ainult pead murda, mis õieti toimub. Arvata on, et kõige taga on Skynet oma erinevate vormidega. Niisiis, SkyNeti poolt saadetud terminaator tuli Svannahit tapma, kuid kuna John Henry jälgib alati türe tegemisi, siis õnnestus tal teda viimasel hetkel hoiatada ning ta põgenes, aga just Connoritele sülle, sest saatuse tahtel tulid nemad just samal hetkel hoonesse sisse.
Cameroni võitlusstseene on alati kena jälgida. Metall metalli vastu. Kui üks teist vastu seina viskab, siis oleks see peatamatu jõu kokkupõrge liikumatu objektiga. Metallolendidite liigeste väänamine ei kestnud kaua ning siis tegeleti üksteise kallal edasi juba tulirelvadega. Kui terminaator mööda maja Savannhit taga otsis, siis möödus ta Derekist, kelle ta ka kohe lasuga pähe maha lasi. Väga kummaline oli kogu stseen. Mitte midagi ei hoiatatud ette, et midagi sellist võib juhtuda. Derekit koheldi kui iga teise suvalise kõrvaltvaatajana, kes lihtsalt tule ette satub. Alles hiljem, kui möll läbi sai ning terminaator Cameroni käte vahelt rõdult alla lendas suunduti tagasi Dereki laiba juurde ja siis muutus kogu õhkkond äärmiselt kurvameelseks, sest enne ei olnud aega selle peale mõelda. Oli vaja vaadata, kuidas teised olukorra lahendavad, aga Dereki lahkumine oli ikkagi liiga äkiline ning alles hiljem mõistsin, et nüüd jäi sari ühe huvitava tegelase poolest vaesemaks. Miks ta üldse eemaldati?
Selleks polnud nagu põhjust ka. Ei olnud viimse veretilgani eepilist võitlust terminaatoriga, vaid lihtsalt lasti kuul pähe ning maeti maha. Kuidagi ebaausalt koheldi aja jooksul nii sümpaatseks muutunud tegelast. Oleks oodanud rohkemat selle koha pealt.
Miks aga tahab SkyNet Weaveri tütart tappa? See jäigi mõistatuses, kuni muidugi viimase osani. Sarah hoiab tütart enda käes, et teda ohust eemale hoida ning avastab tänu tütre jutule, et Cromartie keha koos uue ajuga on Weaveri firma keldrites. Kohe tekkis mõte, et kas siis John Henry on tõesti tulevane SkyNet ja kui ongi, siis mis eesmärk Kalibal ja tema lendavatel T3-e masinatel on. Seosed tekkisid alles viimase osa lõpusirgel, mida ma praegu küll lahkama ei hakka. Jätan selle jutu ikka järgmise postituse jaoks. Kogu aeg on mind kummitanud küsimused, et miks Weaver ei tee teist nägu kuuldes Connori nime (eeldades, et ta täidab SkyNeti missiooni) ning mis eesmärk on J.Henryl. Weaveri ebainimlik käitumine on niivõrd tugev, et mind paneb imestama miks Ellison teda ikka inimeseks peab. Tütar röövitud ja Weaver muretseb ainult Johni pärast.
Ellisoni minevik tuleb teda kummitama, kui ta taas Cameroni ja Connoritega kohtub ning Dereki surmast kuuleb. Sihikindel politseiuurija, kes teab Ellisonist kõike räägib tema saladuse ka Weaverile, kes muidugi ei tee selle peale teist nägugi. Tema on vihane, et Ellison varjas Connorite osalust tütre röövimise juures. Ellison on muutunud juba John Henry nö. sõbraks ning Henry ähvardab poole sõnaga Weaveri paljastamist Ellisonile, kui vedelkiristallterminaator teda tappa tahaks. Johni ja Weaveri tütre vahel on tekkinud sõprus. Savannah suhtleb temaga nii koolis kui kodus, sest peab teda oma sõbraks, kes peab kogu aeg ühes kohas kinni olema. Seda on päris huvitav jälgida. Termi ja lapse sõprus. Weaverile see muidugi ei meeldi, aga ta ei tee sellestki eriti välja. 
Sarahi politseile vahele jäämine oli samuti äärmiselt ootamatu, kuid samas loogiline, aga lihtsalt ei mõelnud, et minnakse asjaga nii kaugele. John ja Cameron jäid nüüd üksi. Charlie, Derek ja nüüd ka Sarah on läinud. Sarahi politseisse viimist ja Dereki matust saatis algul John Henry ja hiljem Savannahi poolt lauldud "Donald, Where`s Yor Trousers". Selliseid rahulikke ja mõtlikke lõppe, mida saadavad vastavad lood on juba mitmeid kordi kasutatud, aga siiani töötab hästi loomaks, kas siis kurba või asjade üle arutlevat meeleolu. Siiani olen sarjaga rahul. Sari on küll veninud natuke, aga on taas jalgadele tõusnud ning suutnud pinget korduvalt lakke lennutada.
Cameroni võitlusstseene on alati kena jälgida. Metall metalli vastu. Kui üks teist vastu seina viskab, siis oleks see peatamatu jõu kokkupõrge liikumatu objektiga. Metallolendidite liigeste väänamine ei kestnud kaua ning siis tegeleti üksteise kallal edasi juba tulirelvadega. Kui terminaator mööda maja Savannhit taga otsis, siis möödus ta Derekist, kelle ta ka kohe lasuga pähe maha lasi. Väga kummaline oli kogu stseen. Mitte midagi ei hoiatatud ette, et midagi sellist võib juhtuda. Derekit koheldi kui iga teise suvalise kõrvaltvaatajana, kes lihtsalt tule ette satub. Alles hiljem, kui möll läbi sai ning terminaator Cameroni käte vahelt rõdult alla lendas suunduti tagasi Dereki laiba juurde ja siis muutus kogu õhkkond äärmiselt kurvameelseks, sest enne ei olnud aega selle peale mõelda. Oli vaja vaadata, kuidas teised olukorra lahendavad, aga Dereki lahkumine oli ikkagi liiga äkiline ning alles hiljem mõistsin, et nüüd jäi sari ühe huvitava tegelase poolest vaesemaks. Miks ta üldse eemaldati?
Selleks polnud nagu põhjust ka. Ei olnud viimse veretilgani eepilist võitlust terminaatoriga, vaid lihtsalt lasti kuul pähe ning maeti maha. Kuidagi ebaausalt koheldi aja jooksul nii sümpaatseks muutunud tegelast. Oleks oodanud rohkemat selle koha pealt.Miks aga tahab SkyNet Weaveri tütart tappa? See jäigi mõistatuses, kuni muidugi viimase osani. Sarah hoiab tütart enda käes, et teda ohust eemale hoida ning avastab tänu tütre jutule, et Cromartie keha koos uue ajuga on Weaveri firma keldrites. Kohe tekkis mõte, et kas siis John Henry on tõesti tulevane SkyNet ja kui ongi, siis mis eesmärk Kalibal ja tema lendavatel T3-e masinatel on. Seosed tekkisid alles viimase osa lõpusirgel, mida ma praegu küll lahkama ei hakka. Jätan selle jutu ikka järgmise postituse jaoks. Kogu aeg on mind kummitanud küsimused, et miks Weaver ei tee teist nägu kuuldes Connori nime (eeldades, et ta täidab SkyNeti missiooni) ning mis eesmärk on J.Henryl. Weaveri ebainimlik käitumine on niivõrd tugev, et mind paneb imestama miks Ellison teda ikka inimeseks peab. Tütar röövitud ja Weaver muretseb ainult Johni pärast.
Ellisoni minevik tuleb teda kummitama, kui ta taas Cameroni ja Connoritega kohtub ning Dereki surmast kuuleb. Sihikindel politseiuurija, kes teab Ellisonist kõike räägib tema saladuse ka Weaverile, kes muidugi ei tee selle peale teist nägugi. Tema on vihane, et Ellison varjas Connorite osalust tütre röövimise juures. Ellison on muutunud juba John Henry nö. sõbraks ning Henry ähvardab poole sõnaga Weaveri paljastamist Ellisonile, kui vedelkiristallterminaator teda tappa tahaks. Johni ja Weaveri tütre vahel on tekkinud sõprus. Savannah suhtleb temaga nii koolis kui kodus, sest peab teda oma sõbraks, kes peab kogu aeg ühes kohas kinni olema. Seda on päris huvitav jälgida. Termi ja lapse sõprus. Weaverile see muidugi ei meeldi, aga ta ei tee sellestki eriti välja. 
Sarahi politseile vahele jäämine oli samuti äärmiselt ootamatu, kuid samas loogiline, aga lihtsalt ei mõelnud, et minnakse asjaga nii kaugele. John ja Cameron jäid nüüd üksi. Charlie, Derek ja nüüd ka Sarah on läinud. Sarahi politseisse viimist ja Dereki matust saatis algul John Henry ja hiljem Savannahi poolt lauldud "Donald, Where`s Yor Trousers". Selliseid rahulikke ja mõtlikke lõppe, mida saadavad vastavad lood on juba mitmeid kordi kasutatud, aga siiani töötab hästi loomaks, kas siis kurba või asjade üle arutlevat meeleolu. Siiani olen sarjaga rahul. Sari on küll veninud natuke, aga on taas jalgadele tõusnud ning suutnud pinget korduvalt lakke lennutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar