Duck, You Sucker

Eile ei olnud mul kahjuks võimalik võtta osa blogeristide ühisest blog.tr.ee ummistamisest, aga kirjutan oma arvamuse takkapihta siiski ära. Sergio Leone filme olen nii umbes paari näinud, aga D,YS andis tõuke ka teiste ära vaatamiseks. Eks vaikselt võtan Eastwoodi omad esmajärjekorras ette. Duck, You Sucker; A Fistful of dynamite; Once Upon A Time...The Revolution - heal lapsel mitu nime. Kuna iga nimi on huvitavam kui teine, siis valisin postituse jaoks esimese, mis peaks dünamiidi ohtlikkust valedes kätes rohkem rõhutama, aga see polegi oluline.

Film tutvustab kahte tegelast, kes kohtuvad juhuslkult Ameerika kõrbemaastikul. Üks neist on Juan, kes koos oma kaaslastega mööduvaid vankreid paljaks röövivad ja teine on John, kes saabus Iirimaalt ning on IRA lõhkeaineekspert. Kullajanus Juan tahab temaga koostööd teha, et murda sisse Mesa Verde panka. John nõustub, aga hoopis teise tagamõttega. Juan kulda küll ei leia, aga satub hoopis revolutsiooni keerisesse, mis muudab teda täielikult ning saatus paneb ta ka ülestõusu liidri rolli. Film inimestest ning revolutsioonist.

Leone lähenemine on hoopis teist laadi, kui olen harjunud nägema. Näiteks võikalt lähedale suunatud kaadrid toitu mäluvatest inimestest ning kummaline muusika, mis saatis kogu filmi ja mainimata ei saa jätta ka ekraanile ilmuvaid kirju. Johni tutvustamisel tekkis ta pea kohale eredate tähtedega kiri. Tegelikult omamoodi huvitav. Asi, millest aru ei saanud oli see, et miks olid vajalikud eri kohad Johni minevikust, mis ei andnud justkui midagi juurde. Eriti viimane neist, mis pani kurva lõpuga filmile kuidagi naljaka varjundi. Tegelased olid kõik omas mullis. Kõige paremad olid muidugi John ja Juan, aga armee komandöri kujutati erilise diktaatorina, kuigi ta sai suhteliselt vähe ekraaniaega. Huvitavaid tegelasi filmi värvikamaks muutmiseks jagus. Juan on lihtsameelne teeröövel, kes arvab, et teab maailma asjadest kõige paremini. Juhuslikult ristub tema saatus Johni omaga, kes ei taha alguses Juaniga midagi tegemist teha. Juani natuke ohmu ja muidu lihtsameelne olek asendub isikliku tragöödia tõttu tõsidusega ning lõpus saab temas hoopis teist masti mees, kui ta alguses on. Karakterite arengul oli kogu tähelepanu pööratud Juanile, aga John jäi kuidagi rohkem kinniseks. Johni kehastas James Coburn, keda olen väga paljudes filmides osalemas näinud. Johni selgitus, miks ta USA-sse üldse tuli jäigi suuremas plaanis selgusetuks. Midagi vihjati mineviku pillekaaritavates seikades, aga üldiselt vähe. Kahe mehe omavaheline keemia partneritena oli täiesti olemas ning lõpu finaalile lähemale jõudes töötasid nad juba kui üks mees.

Film oli alguses suhteliselt koomilises võtmes tehtud. Olid paljud naeruväärsed kohad. Hea näide on näiteks juba Johniga kohtumine ja tema mootorratta pidev läbi tulistamine. Mida rohkem teema edasi arenes, seda tõsisemaid toone hakkas film üles võtma. Tulevaste partnerite kohtumine ning jõudmine Mesa Verdesse oli samuti veel põnevamas ning natuke lõbusamas võtmes üles võetud, aga revolutsioon muutis mehi ning ka kogu filmi. Ülestõusnud rahvasumma põgenemistee oli pingeline ning kulmineerus ülimalt efektselt silla õhku laskmisega ning terve armee maha nottimisega kahe mehe poolt. Juani tragöödia muutis ta vastu oma tahtmist rahvasumma juhiks ning järsku olid mõlemad mehe sõjakeerises, kust kõik enam tagasi ei tulnud. Ei ütleks, et surm just väga meeli erutav oleks olnud, aga nii sümpaatse tegelase surmast on alati kahju. Juan oli filmi jooksul kindlasti see kõige naljakam, inimlikum ning oma veidruste tõttu huvitavam tegelane, aga Johni kahepalgeline olek ning Juani kullajanu millegile suuremale juhtimine muutis ta ülestõusu ajal palju silmapaistvamaks kui teised seda olid.

Kõrbemaastikul aset leidnud tegevus kindlustas tugeva pinnase vesterni jaoks, aga lõpp, mis taandus sõjamöllus muutis tavalise westerni lati võrra kõrgemaks. Ei olnud tigedaid pilke ning pingelisi kahevõitlusi. Olid mastaapsed stseenid rahvahulkadest ja õhku lendavatest sildadest ja mägedest. Olid naljakad vahejuhtumid ning oli südantlõhestavat kurbust. Oli eneseohverdust ning kavalust. Just need elemendid muutsid filmi täpselt nii nauditavaks nagu seda hinde järgi arvata võib.

9/10