Pohmakas pakub kõike seda, mida paljud komöödiad siiani eriti pakkuda pole suutnud. Alati püütakse lollide naljadega läbi saada ja loodetakse, et kinopublik naerab igale naljale alati kaasa, aga nii see paraku pole, sest pole ju midagi naljakat olukorras, kus keegi saab jalaga perse ja kukub sita sisse. Tegelikult oleneb antud situatsiooni koomiline olemus täiesti filmist endast, aga nii palju kui ma viimase aja komöödiad näinud olen, siis selline olukord ei ole kordagi naljakas olnud. Pigem odav ja mõttelage. Nii ei saa ma muidugi iga komöödia kohta öelda, sest usun, et pole kohe kindlasti kõiki selleaastasi naljafilme näinud, aga o ma järelduse toon välja seni nähtu põhjal. Esimese suvekuu lõpu poole ilmunud "The Hangover" suutis pakkuda nalja igale maitsele ja eriti meeldisid mulle võrratute koomiliste tegelaste olemasolu, kes muutsid filmi üha enam hüsteeriliselt vaimukaks ning ütlen ausalt, et nii kõvasti südamest naernud pole ma pikka aega ja seda veel eriti kinos. 
4 sõpra suunduvad Las Vegasesse, et pidada maha viimane poissmeestepidu peagi abielu teele mineva Dougi auks. Vegasesse lähevad pidutsema elumehest kooliõpetaja Phil, naise käpa all olev Stu, natuke veider ja muidu kummalise olekuga Alan ning muidugi Doug, kes võtab viimasest õhtust viimast enne kui tüürib abieluranda. Mehed löövad hotelli katusel klaasid kokku ja lubavad endile, et nüüd tuleb pidu, mida keegi neist kunagi ei unusta ja nüüd siis ilmubki probleem. Mehed joovad end nii pildituks, et hommikul ärgates ei mäletata öösel toimunust midagi. Hotellitoas valitseb midagi enamat kui kaos. Mööda tuba jalutab ringi kana, vannitoas on miskipärast tiiger, mullivannis laiab kumminukk, Stul puudub üks esihammas, kapis nutab beebi ning tagatipuks ei suuda keegi leida Dougi. Nii suunduvad allesjäänud kolm maailma kõige räigema pohmakaga meest linna vahele Dougi otsima kaasas laps ja üksikud mälupildid öösel toimunud juhtumistest. Endine sõiduvahend on kadunud ning kõigi üllatuseks on nende nimel hotelli parklas hoopis täisvarustuses politseiauto. Miks see seal on, ei oska keegi öelda. Mälestused hakkavad reaalseks muutuma kui politsei oma autot tagasi võtma tuleb ja kui avastatakse, et keegi taob vastu pagasniku ust ja kui Hiina kõrilõikajad millegipärast väga vihased on ja kui sellest veel küllalt peaks olema, siis ilmub hotellituppa äärmiselt ärritunud Mike Tyson, kes suudab olla ka äärmiselt õrna hingega. 
Pohmakas töötas eelkõige koomilistest karakteritest tiivustatuna ideaalselt. Ei pikitud filmi mõttetult palju situatsioonikomöödiat. See ei oleks kuidagi sobinud. Pigem peitus vaimukus rohkem olukorras ja tegelastes endas ning muidugi ka pohmaka üleelamise kujutamises, mis suudeti kuidagi draamalaadseks muuta, sest vaeste haigete peadega meeste jälgimine pidevas kõrbekuumuses tekitas tegelaste vastu teatud kaastunde, mis tõstis kaasaelamise mitmeid kordi kõrgemaks. Väga huvitava suunaga teos igal juhul. Mina leidsin enda jaoks siit nii mõndagi ja arvan, et ei lähe kaua kuni filmi juba uuesti vaatan, aga vahepeal üritan end kurssi viia ja ka "Old School" ära vaadata. Filmi nime olen varem kuulnud, aga näi nud pole kordagi ja nüüd nähes kui hea on Pohmakas, siis pean enda kohuseks Vana Kooli üle kaemist. Nagu juba enne mainitud, siis tegelased on filmi parim osa. Tegelased varieeruvad mitmeti, aga igaühel on oma kiiks, mis väärib igati ära mainimist. Kogu filmi vast kõige absurdsemate mõttetega ja hüsteeriliselt naljakamate käitumismaneeridega pohmaka all kannatav tegelane on Alan, kes paistis tegelikult silma kohe kui ekraanile ilmus. Ei suutnud ma vagusi saalis istuda siis kui ta avaldas oma arusaama terroriohust lennukites, mis väljendus selles, et tänu rünnakutele ei saa enam lennukis mastubee rida. Hmm...huvitav viis, mille pärast olla pahane tugevnenud turvakontrolli üle. Juba Alani olek sellise sõbraliku, kuid vahest liiga koduselt end tundva tüübina pani huumorisooned vabisema iga kord kui ta aluspesus ringi jalutas ja teised end ebamugavalt tundma pani. 
Samas oli Alan ainuke, kes kapist leitud beebi eest kõige rohkem hoolt kandis, aga tegi seda muidugi taas nii, et ületas igasugused hea maitse piirid. Stu oli natuke liiga etteaimatavate motiividega ja tema tegelaskuju areng oli päris filmi alguses juba selge, sest mis naise käpa all olevast tossikesest ikka saab kui täisväärtuslik iseenda eest seisev mees, kes ei karda ei strippariga naituda ega ka kaua aega domineerinud naisele kohta käte näidata. Phil oli kindla sti teine kõige vingem tegelane, kelle karakterile lisas vürtsi just see, et ta oli õpetaja ning seetõttu oli kummaline jälgida kuivõrd erinev saab üks õpetaja olla kui ta väljub koolist ning muutub iseendaks. Kõige eredamalt meenub hetk kui Phili koolipäev läbi saab ja koolihoonest väljudes õpilased pikalt saadab, sest tema tööaeg on läbi ja tema enam nendega suhtlema ei pea. Dougi oli filmis kõige vähem, sest ta oli ju kadunud kogu aja. Mike Tyson laulis Phil Collinsit ning andis Alanile ilusa paremhaagi ja ega ta muud teinudki, aga samas on see hea idee panna kurikuulus poksija antud filmi. Mainimata ei saa jätta ka Hiina gängsterit, kes oli liiga palju Hollywoodi filme näinud või siis tõsiselt kahtlaste kalduvustega.
Samas oli Alan ainuke, kes kapist leitud beebi eest kõige rohkem hoolt kandis, aga tegi seda muidugi taas nii, et ületas igasugused hea maitse piirid. Stu oli natuke liiga etteaimatavate motiividega ja tema tegelaskuju areng oli päris filmi alguses juba selge, sest mis naise käpa all olevast tossikesest ikka saab kui täisväärtuslik iseenda eest seisev mees, kes ei karda ei strippariga naituda ega ka kaua aega domineerinud naisele kohta käte näidata. Phil oli kindla sti teine kõige vingem tegelane, kelle karakterile lisas vürtsi just see, et ta oli õpetaja ning seetõttu oli kummaline jälgida kuivõrd erinev saab üks õpetaja olla kui ta väljub koolist ning muutub iseendaks. Kõige eredamalt meenub hetk kui Phili koolipäev läbi saab ja koolihoonest väljudes õpilased pikalt saadab, sest tema tööaeg on läbi ja tema enam nendega suhtlema ei pea. Dougi oli filmis kõige vähem, sest ta oli ju kadunud kogu aja. Mike Tyson laulis Phil Collinsit ning andis Alanile ilusa paremhaagi ja ega ta muud teinudki, aga samas on see hea idee panna kurikuulus poksija antud filmi. Mainimata ei saa jätta ka Hiina gängsterit, kes oli liiga palju Hollywoodi filme näinud või siis tõsiselt kahtlaste kalduvustega.
Sisuarendus ja karakterite areng käis ladusalt ning igavaid kohti ei tekkinud kordagi. Mõistagi lõppes kõik ikkagi hästi, kuigi läbi suurte katsumuste. Pigem tegelastele kui situatsioonile toetuv komöödia, mis särab nii originaalsuse kui ka lihtsalt hea huumori poolest. IMDB-s on film saavutanud päris kõrge koha, mille on see kindlasti välja ka teeninud. Kindlasti film, mis läheb peatselt uuesti vaatamisele ning jääb kauaks ajaks ka meelde.
8/10 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar