On aasta 2009 ja uus üllitis KSE-lt on ilmunud. Seekord otsustasid mehed panna albumile taas bändi nime nagu tehti ka esimese albumi puhul. Stiililt on album suhteliselt erinevam As Daylight Dies`ist, aga sarnased jooned on ikkagi olemas. Howard Jones`i vokaal on tuntavalt tugevam ja ka mõnes loos palju madalam, aga samas ka meloodilisem. Tegemist on ausa ja õige jätkuga eelmisele, sest seda mehed ütlesid ka ise, et nad jätkavad ADD-si stiili seda natuke arendades, aga jäädes siiski oma liistude juurde. Lood on mõneti palju kiiremad, aga jällegi võivad olla ka mõnusalt aeglased. Igatsen Adam D toetavat vokaali, mis leidis laialdaselt kasutust näiteks 2004. aasta The End of Heartache albumil. Ka siin suudab Adam D end kuuldavaks teha, aga mitte enam nii tihti refräänides, vaid pigem üksikutes kohtades. Sellele vaatamata on tegemist kuldaväärt kraamiga. Lood varieeruvad rahulike ja kiirete vahel, kus kiired pigem domineerivad. Jones paneb oma hääle mitmel korral maksma ja seda väga edukalt. Ta suudab nii võimsaid helisid toota, et jääkski kuulama. Eriti suur pluss on veel see, et ta on tugev nii madala kui ka kõrge tämbri juures. Kui ADD pakkus ja pakub siiani eriliselt head kuulamist, siis uus album ei tohiks kellegi lootusi petta, vaid neid pigem igal juhul rahuldada ning võib pakkuda ka isegi mitmeid üllatusi. Metalcore KSE kastmes on meeldivam kui iga tavaline core`i harrastav bänd. Lood käsitlevad endistviisi vastupidamist, kahetsemist, lahkumist, eksimist ning kõiki teisi valdkondi, mis puudutavad eluraskusi. Trummid on endiselt tugevamavate külgede seas, mis annab muusikale eriliselt hea raskuse juurde. Kitarridest pole mõtet isegi rääkida, sest kõik paistavad olevat erilised virtuoosid ja oskavad oma kitarride peal maagia tööle panna.
Olen näinud bändi lavaesinemist ning nemad suudavad mängida perfektselt maha stuudioalbumi lugusid või siis lisada laval lugudele väga palju vürtsi. Eriti kui mõelda Adam D peale, kes võib rahva ees igasuguseid hulle tempe teha. Omapärane muusik. Ta on vaimustav kitarrist ning muusikaline geenius, kes jookseb laval musta keebiga ringi. Kui KSE Eestis käis, siis pidi Adam D tuurist kõrvale hoidma. Sellest oli ikka väga kahju. Igatahes igati tugev album KSE repertuaaris. Album, mis lausa nõuab pidevat järjestikulist kuulamist.
Adam D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar