Tegelikult sai igaaastase LOTR-i triloogia ülevaatamise tehtud juba märtsis, aga kirjutan blogisse alles augustis. Pikk vahe küll, aga kuna kõiki kolme osa olen nii mitu korda näinud, siis pole muret kirjutada neist kas või 6 kuud hiljem. Otsustasin, et ei hakka kirjutama enam kui head filmid need, sest seda teavad kõik juba niigi. Vähemalt mina tean ning kõik kolm filmi triumfeerivad ka minu kõigi aegade parimate filmide edetabelis väga kõrgetel kohtadel. Miks ma ei ütle, et need on niikuinii parimad ja ükski teine film neid ei ületa? Ma ei ütle nii seetõttu, et LOTR on fantasiafilm ja seega võrdlen seda teise samalaadsetega aga samas jagub neil filmidel väga palju teisi omadusi, mille põhjal saab ka mitte fantaasia kategooriasse kuuluvatega filmidega võrrelda. Omaette olen LOTR-id määranud parimateks ning kui nüüd edetabelit koostan, mida ma olen tegelikult väga harva üldse enda jaoks teinud, siis jätan Jacksoni üllitised välja, et teha ruumi ka teistele, aga kõigele vaatamata jääb see hingemattev epopöa alati parimaks. 
Kui tavaliselt kirjutaksin kohe filmi sisust ning teostusest, siis seekord jätan need osad vahele ja lähen muu kraami juurde, mis mitmekordsel vaatamisel pinna all pulbitsema on hakanud. Vaatamata FotR-i raamatutruudusele ning meisterlikule lavastajatööle on mind alati jäänud kummitama küsimused, mis puudutavad kõige enam filmist välja jäänud kohti. Directors Cut on igal osal olnud vapustavalt mahukas, aga mõni suhteliselt tähtis koht pole ikkagi filmi jõudnud. Sellest seekord kirjutada tahangi. Kuna siin ilma peal võib olla inimesi, kes pole kunagi LOTR-e näinud, siis annan edasise teksti kohta spoilerihoiatuse. Minu uks avanes Tolkieni maailma tänu esimese filmi nägemisele. See oli siis 2002. aasta talvel kui mulle avanes veel senitundmatu maailm, mida ma tänu mahukatele kirjandusteostele tarbima hakkasin. Kummaline asjaolu on veel see, et triloogia sai läbi loetud nii, et kui film nähtud, siis lugesin raamatu. Loogiliselt peaks vastupidi olema, aga lugemiselamust see ei kahandanud, vaid andis hoopis fantaasiat juurde, sest tollal raamatuid lugedes kujunesid mu peas filmi tegelased ja kogu maailm, mida ma juba varem visuaalsel kujul näinud olin. 
Kõiki kolme osa olen lugenud vaid korra ja seda päris palju aastaid tagasi ning seetõttu olen plaaninud end taas värskendada. Kuna mu mälu on suhteliselt hea, siis mäletan siiani raamatu tegevustikku ning erinevused filmi ja raamatu vahel kargavad senini pähe. Pärast põhitriloogia lugemist võtsin kätte ka "Kääbiku", mida olin kord põnnina ka lugenud. Hiljem lisandusid Tolkieni poja poolt täiendatud ja lõpetatud raamatud nagu "Lõpetamata lood", "Silmarillion" ja " Hurini lapsed". Rohkem pole jõudnud Tolkieni loomingust osa saada kuigi seegi annus on juba märkimisväärne, sest Keskmaa ajalugu ja legendid annavad palju juurde nii kolmele triloogiale kui ka kääbiku loole. 
Kõiki kolme osa olen lugenud vaid korra ja seda päris palju aastaid tagasi ning seetõttu olen plaaninud end taas värskendada. Kuna mu mälu on suhteliselt hea, siis mäletan siiani raamatu tegevustikku ning erinevused filmi ja raamatu vahel kargavad senini pähe. Pärast põhitriloogia lugemist võtsin kätte ka "Kääbiku", mida olin kord põnnina ka lugenud. Hiljem lisandusid Tolkieni poja poolt täiendatud ja lõpetatud raamatud nagu "Lõpetamata lood", "Silmarillion" ja " Hurini lapsed". Rohkem pole jõudnud Tolkieni loomingust osa saada kuigi seegi annus on juba märkimisväärne, sest Keskmaa ajalugu ja legendid annavad palju juurde nii kolmele triloogiale kui ka kääbiku loole. 
Kui nüüd puudustest pajatama hakata siis on neid ikka paar tükki. Võib olla ka rohkem, aga rohkem lihtsalt ei meenu. Kõige eredamalt meenub selline tegelane nagu Tom Bombadili, keda ei manitud kordagi. Tomiga kohtusid Frodo ja tema kaaskond Vanas Metsas. Miks jäeti see tegelane välja, jääb selgusetuks, sest omamoodi tähtis roll on tal läbi kõigi kolme raamatu kanda. Teda seostatakse Sõrmusega ning märgitakse ära Sõrmuse kaitsjana. Saan aru, et teda oli lihtne filmist välja jätta ilma, et suuremat kahju tekiks. Seoses Kepsleva Poni kõrtsiga muutub juba siis Sam palju tähtsamaks tegelaseks kui ta seda enne oli. Sam vabastas kohaliku käest piinatud eesli Ville või Villu, kelle ära saatmist vilksamisi FotR-i DC-s ka näidatakse. Samas oleks saadud vabalt natuke pikemalt kõrtsis viibimist näidata. Kui need kohad ja mõningad teised ebakõlad välja jätta on tegemist küllatki täiusliku adaptsiooniga. Kui nüüd "Kääbiku" filmiga ühele poole saadakse, siis võiksid nad alustada ka Keskmaa tekkeloode ja ajaloo filmilindile toomist.
10/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar