neljapäev, 24. juuni 2010

All About Lily Chou-Chou

Shunji Iwai vahest kõige omanäolisem film on nagu selle muusika, mida esitab filmi jaoks välja mõeldud popstaar Lily Chou-Chou, keda nö. kehastas Salyu, kes sai omakorda tänu filmile tuult tiibadesse ja on nüüdseks omandanud paraja kuulsuse ja lisaks on Salyu võitnud omapärase hääle ja stiiliga minu südame. Iwai 2001. aasta film on hoopis teistsugune ning veider, kui võrrelda seda tema varasemate romantiliste draamade ja noorte suhteid lahkavate filmidega, aga antud juhul muudabki veider ja sügavalt depressiivne stiil filmi omapäraseks, kuna see ei sarnane minule teadaolevalt mitte ühegi teisega, vaid paistab eredalt teiste seast välja. Jaapani noorte haiget ja ühteaegu valusalt kipitavat popkultuuri lahkav linateos satub täpselt piiri peale, sest seda võib armastada või vihata, aga samas võib tekkida kahevahelolek, et ei tea, kas film meeldib või mitte. Kogu tervikut on raske korraga seedida ja pärast imetabaselt mahehäälse Salyu esitatud filmimuusika mitmekordset kuulamist tabasin end mõttelt, et film ongi täpselt selline nagu väärastunud armastus Lily Chou-Chou vastu. Filmi jaoks loodud muusika ja seda esitav tegelane on korraga rõõmus ja masendav, energiline ja laisk, hüpnotiseeriv ja eemaletõukav. Kui film avaldab pikaajalist mõju, siis peab tegemist olema millegi erilisega ning seetõttu ongi Iwai sattunud minu huviorbiiti ja trügib aegamisi lemmikute ridadesse.Omapära jagub All About Lily Chou-Chou puhul igale maitsele, pakkudes nii ebastandardset kaameratööd, kummalisi, kuid traagilisi tegelasi, õigest ajalisest jaotusest mööda vaatavat sisu, hüpnotiseerivalt mõjuvat muusikat ning universumi, kus kõige A ja O on Lily Chou-Chou ja Ether, kus fanaatilised fännid jagavad oma armastust painajalikku muusikat levitava staarile. Kahe põhitegelase Hoshino ja Hasumi konflikt põhineb Hoshino isiksust täielikult muutnud õnnetusel ja Hasumi suutmatusel enda eest seista. Läbiv idee on ka praegu jätkuvalt aktuaalne - endassetõmbunud noored leiavad lohutust internetifoorumites ja virtuaalkosmoses, mille tõttu kujunevad neile teised isiksused, ühed, kes käivad koolis ja teised, kes astuvad esile siis, kui on vaja argipäeva piinadest vabaneda. Nii vajuvadki filmi noored üha enam Etheri ja Lily Chou-Chou muusikaliste võlude kütkesse ja avaldavad ennast tõeliselt Etheris, aga mitte reaalses elus. Iwai võttis selle idee ja lõi väljamõeldud tegelastega universumi, mille keskmes on maailmavalu teistega jagav muusik. Jututubades räägitavat melanhoolset teksti näeb kogu filmi jooksul muu tegevuse taustal või siis mustal ekraanil. Vaataja saab tegelastest, nende mõtetest ja siseheitlustest osa klaviatuuri klahvide helide saatel ning oma osa mängivad ka laulude sõnad ja üleüldine sõnum, kuid jaapani noored saavad lauludest kindlasti märksa rohkem aru. Alati võib laulusõnu hiljem lihtsalt järgi vaadata, et saada täpselt aru, mis tõmbas noori niivõrd tugevalt Lily poole. Film jaguneb kolmeks osaks. Sisu algab peategelaste keskkooli jõudmisega, aga üsna pea pöördub tagasi aega enne keskkooli ja siis teeb kannapöörde tagasi sündmuste juurde, mis hargnesid lahti filmi esimeses pooles. Sisu kulgemine läbi erinevate aegade polegi tegelikult niivõrd uudne, aga kuna mitte miski ei tundu filmi juures olevat taotuslik, vaid lihtsalt kujutav, siis sobib säärane loo esitus antud konteksti ideaalse lisandina selgitamaks, miks ja kuidas muutus Hoshino ja Hasumi sõprus vägivaldseks suhteks, mida juhib hirm ja suutmatus seista enda ja teiste eest.Noorte omavahelisi jagelemisi ei kujutata enam üksnes süütute tögamistena, vaid need muutuvad iga uue tembuga üha vastikumaks, rõvedamaks ja haigemaks. Igaüks kannatab millegi tõttu ja nii levitatakse oma kannatusi teistele, sest miks olla üksi ohver, kui saab ka teisi sellega nakatada, aga iga kuritegu saab alati karistatud ja süükoorma all murdub kõige tugevamgi, kuid teised ohvrid otsivad jällegi kättemaksu ning enam ei piisa kahetusest, jääb vaid kõiksusesse ulatuva muusika taustal süütute verest alguse saanud summutatud karje, mida keegi ei kuule. Hoshino kaob õhevikku, aga Hasumi leiab endas jõudu, et muuta ennast ja aidata teisi. Iwai pilguheit nooruse rikutusse pakub tõsiseltvõetavat reaalsust, kuid ta ei jää üksnes selle juurde, vaid kasutab kõikvõimalikke filmilikke väljundeid, et pakkuda elulist, kuid nauditavat ja eripärast elamust. 8/10

4 kommentaari:

Trash ütles ...

Ostsin jõle ammu selle filmi DVD aga kinkisin ära ja ei ole siiani vaadanud. Kogu aeg oli tunne, et kohe vaatan ja kohe vaatan aga siiani null.

Ra Ragnar Novod ütles ...

Soovitan vaadata kas või ainult muusika pärast, see on seda väärt!

Anonüümne ütles ...

OST on juba elamus omaette.
Üks filmidest, mida kasutasin ka lõpukirjandis.

- gang-pae

Ra Ragnar Novod ütles ...

Arvan, et oleksin filmi varem näinuna sama teinud :)
Näiteks Enter The Void`i kasutasin proovikirjandis, kuigi jah mitte just viitena, vaid lihtsalt mõtteavaldusena. Vb oleksin olnud AALCC abil tulemusega rohkem rahul:D

Viimasel ajal ei möödu filmi muusikata päevagi.