Ma ei teadnud lapsepõlves, kes on Roland Emmerich ja mind huvitanud ka. Keda üldse huvitas? Kui oled 10-aastane jõnglane, siis ei peagi filmidest midagi teadma, sest kõige olulisem on kärts ja põmm, kuna need jäävad arenevale mõistusele kõige paremini meelde. Jutu mõte on see, et selles vanuses meeldis mulle Iseseisvuspäev kohe väga. Mäletan, et jumaldasin eriefekte ja Will Smithi sarmi. Samuti meenub, et põnevusfilmina pakkus Emmerich minu noorele mõistusele natuke õudust ringihüppavate tulnukate näol. Vahel on nii, et lapsepõlves nähtud film toob meelde helgeid mälestusi ja seetõttu on nüüd täiskasvanueas neid filme maruhea vaadata, aga mõnikord muutuvad lemmikud nii kiiresti solgiks, et 10 aastat hiljem ei suuda sama filmi lõpunigi vaadata. Emmerichi ühe Oscari võitnud suurteos on suur efektidelt, aga väike sisult, tegelastelt, mõttelt ja põhimõtteliselt kõigest, mis teeb ühe filmi heaks, sest Independence Day`l oli suur võimalus olla suurejooneline ulmefiilm, aga valmis saadi hoopis käkiga, kus iga dialoog on klišee ja iga otsus mõnitab vaatajat. Stargate on vast ainuke tõsiseltvõetav teos mehe poolt, kes räägib viimasel ajal ainult efektide keeles (2012). Tänu temale tekkis jumalikult hea ulmesari Stargate SG-1. Pole päris kindel, kas ainult tänu temale, aga nii olen mina aru saanud. Ja nii võibki Emmerichi parimaks filmiks nimetada ulmekat, mis kombineerib Egiptuse mütoloogia tulnukatega. Taoline temaatika on paljude jaoks hea vaidluspunkt, sest vahepeal on tekkinud väga palju teooriaid, kuidas või kelle jaoks püramiidid ikkagi loodi. Tulles tagasi 4. juuli peofilmi juurde, võin öelda, et seda tasuks vaadata ainult muu tegevuse kõrvalt, sest olgem ausad, selline lauslollus muudab inimesi ainult lollimaks ja ma olen päris kindel, et ilmumisaastal tehti paljudele ajupesu. Nii palju propagandat, oli see siis taotuslik või mitte, annab ikka ühest filmist leida. Will Smith ja mõned natuke vähem stereotüüpsed tegelased muudavad filmi natukenegi talutavamaks, aga mitte kauaks, sest kui kogu sisu on üks suur sisuauk, siis on natuke kehva filmi nautida. Hakkasin kohe mõtlema, et kuidas ja miks mõni asi juhtus, aga märgates, et film ei paku selgitusi, siis mõistsin, et lavastaja ise ilmselt ka ei tea. Tuleb lihtsalt aju välja lülitada ja jälgida kohati päris ilusat laastamistööd. Törts huumorit ja ulmeklassikate kopeerimist ja valmis ongi Iseseisvuspäev. Kui meie iseseisvuspäeva puhul oleks ilmunud taoline film, siis mul oleks küll häbi. Nii kaua, kuni asjad lendavad õhu, on kõik rahul. BOOMER WILL LIVE. 4/10Minu mõtteid täiendab veelgi Nostalgia Critic.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar