neljapäev, 27. november 2008

Defiance



Filmi tegevus leiab aset II Maailmasõja ajal. 4 Poolas elavat venda põgenevad metsa ning ühinevad Vene vastupanuliikumise jõududega. Peaosades tuntud nimed nagu siis Daniel Craig, Liev Schreiber, Jamie Bell jt. Lavastajaks siis Edward Zwick, kelle eelnevad filmid The Last Samurai ja Blood Diamond ei vaja palju tutvustamist. II maailmasõda filmilindil on minu jaoks alati väga paeluv olnud. Igatahes jääb ootele.

kolmapäev, 26. november 2008

The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford


Ameerika kurikuulsast lindpriiist olen varem näinud filmi nimega American Outlaws Colin Farreliga peaosas. Oli hea ajaviitefilm. Ei midagi eriti tõsist ega mõtlemapanevat. Nüüd kui ilmus The Assassination.... muutus Jesse James kui ajalooline tegelane minu silmis hoopis teiseks. Kui varem oli loodud seikluslikke ning poolkomöödiatele sarnanevaid versioone siis sellel juhul on tegemist äärmiselt tugevate karakteritega draamaga Jesse Jamesi pidevast paranoiast, teda kimbutatavatest haigustest ning kuulsusrikkast elust, mis sai enneaegselt ja argpükslikul teel oma lõpu. Nagu enne mainisin siis on karakterid äärmiselt tugevad. Peamiselt siis Jesse James ning Robert Ford. Casey Affleck on minu jaoks peaaegu et täiesti tundmatu. Nägin teda esimest korda nüüd kuigi tean, et ta mängib veel Gone Baby Gones, mis pole mul ikka veel ära vaadatud aga eks ma sellegi vea parandan. Igatahes Casey Affleckil on näitlemise peale annet. Mitte, et vend tal andetu ei oleks aga ta filmivalikud ei ole just need kõige õnnestunumad. Casey sai igatahes hästi hakkama. Tegelane oli meeldejääv. See on peamine. Muidugi pärast filmi oli arusaadav, et miks just tema Jesse mõrvas aga alguses poleks ma arvanud, et ta selleks võimeline on. Selles mõttes,et midagi olulist peab juhtuma, mis teda mõjutaks siis. Tulles aga Robert Fordi juurde siis oli teda kujutatud kui arglikku ning jutukat noorikut. Võib olla mitte just sõna otseses mõttes arg  aga ta ei suutnud enda eest seista. Tema kõneviis pani arvama, et temaga pole kõik korras. Püüdis nii väga Jesse bandiitide kampa sisse sulanduda aga keegi teda omaks ei võtnud ning tema suurim iidol kurikuulus Jesse James ei austa teda. Kummaline oli tema tegemisi jälgida. Püüdes samal ajal olla karm kauboi aga ka salamisi Jesse kohta raamatuid lugeda. Kõige tähtsamaks mõrvamotiiviks oskan mina leida alanduse ja kohutava kartuse Jesse ees. Võib olla ka kuulsusejanu aga paistis, et see ilmnes hiljem. 
Brad Pitt on alati hea näitleja olnud. Pole muud midagi öelda. Miski on tema juures see, mis jääb iga tegelase juurde, keda ta mänginud on. See võib olla tema kõnemaneer või üleüldine hoiak .Meeldis just see pool, mis kujutas Jesset kui inimest, keda vaevavad mured, haigused ning hirm, et keegi teda selga pussitab. Ei olnud teda üleheroiliseeritud ega kujutatud kui relvakangelast. Minu üllatuseks oli palju teisi tuttavaid näitlejaid nagu näiteks Garret Dillahunt, Sam Rockwell jt. 
Miinuspoole juurde minnes siis mingi hetk hakkas tegevus justkui laiali valguma. Ei olnud enam endist huvi aga see oli lühiajaliselt ja tegevus sai jälle hoo sisse. Natuke oleks võinud siis lühem olla. Nii mõnigi koht oleks kompaktsem olnud.
SPOILERID-- Jesse surmajärgsel perioodil Robert saigi oma kuulsuse ja raha, mängides teatrilavadel lindprii tapmist üha uuesti ja uuesti. Vend Charley  kahetses oma tegu ning aja möödudes otsustas ta püstolitoru enda poole suunata. Robert jäi üksi maailma, mis teda üha rohkem ja rohkem vihkama hakkas. Tõesti ta sai kuulsaks aga kui argpüks, kes tappis rahvakangelase Jesse Jamesi. Lõpus tabas tedagi kuul aga mitte tema enda püstolitorust. Tugev ning mõtlemapanev film tugevate näitlejatöödega Ameerika ajaloo kuulsaimast lindpriist.
8/10

esmaspäev, 24. november 2008

The Curious Case of Benjamin Button


Film põhineb F.Scott Fitzgeraldi samanimelisel  lühijutul, mis räägib loo vanast mehest, kes vananeb tagurpidi ehk siis sündis vanana ja sureb noorena. Film kulgeb alates Esimese maailmasõja lõpust kuni 21 sajandini ning kirjeldab tema ebatavalist elu.
Ootan David Fincheril uut teost suure huviga ja kui selline näitlejateansambel ka ees on siis usun, et pettuma ei pea.


laupäev, 22. november 2008

Terminator:The Sarh Connor Chronicles SE2 E9 - Complications


Ülevaade sisaldab rohkelt spoilereid. Kui pole osa näinud ei soovitaks edasi lugeda. Seekordne osa algab siis Sarahi unenäoga, kus ta on justkui tagasi Mehhikos kohas, kuhu nad eelmises jaos Cromartie matsid ning näeb, et seisab Cameroni kõrval, kes kastab kaktust siis näeb Johni, kelle selja taga kasvab järsku üles metallist kaktust,mis Johnist kinni haarab. Mingil põhjusel kummitavad Sarahit õudukad. Ise arvan, et neid põhjustab Sarahi närvivapustus, mis tulenes Cromartie liiga lähedasest rünnakust. John oli väga lähedal surma saamisele ning Sarah ei suutnud tema heaks midagi teha. Osa edasi arenemisel unenäod jätkuvad.  Kord näeb ta jälle, et ärkab lapse nutu peale üles ja satub ruumi, kus on väiksed beebivoodid, mis on täidetud kilpkonnadega ning jällegi on seal Cameron, kes hoiab ühte kilpkonna käes. Sarah tahab talt kilpkonna vastu võtta aga Cameron lihtsalt möödub temast. Seda võib jällegi tõlgendada kui kartust kaotada John. Edasi kannatab Sarah palaviku all ning hiljem pöördub jälle psühholoogi Boyd Shermani poole, et see teda aitaks. Järgmine unenägu seostub juba sellesama psühholoogiga. Ilmselt on see tingitud Shermani nõudmisest, et Sarah talle tõtt räägiks.Samal ajal kui Sarah unenägudemaal seikleb lähevad John ja Cameron Cromartie keha hävitama. Paar asja saab Cameroni kohta selgemaks.
Näiteks, et ta tunneb nii õhku ku ka kõike muud, mis tema nahka puudutavad. Nagu ta ise ütles, et temast poleks palju kasu kui ta ei tunneks midagi. Imelik oli see, et Cameron käitus justkui tahaks takõigest eemale saada. Eemale sõjast ja eemale kohutavast tulevikust.Imelik, et ta üldse püüab käituda kogu aeg nagu tavaline teismeline. 
Johni reaktsioone tema käitumisele on koomiline jälgida. Mõistmatus pilgus ning püüab Cameronile  selgitada, et ta ei saa kunagi selgeks saada, mis tunne on tunda. Mehhikosse jõudes on Cromartie keha kadunud ja kohe peetakse süüdlaseks Ellisoni. Suundutakse siis tema juurde ja pinnitakse teda Cameroni viisil ehk siis mööda tuba loopimise viisil. Saab selgeks, et ta ei tea näiliselt asjast midagi.
 Osa lõpus saab selgeks, et ta ikkagi täitis Weaveri soovi saada endale üks terminaatoritest. Huvitab, kuhu siin küll koer maetud on? Mis tagamõte tal selle terminaatoriga on? Kas ta kasutab siis terminaatorite juppe, et oma firma viia täiesti uuele kõrgtehnoloogillisele tasemele, mille tulemusel tekib SkyNet. Need on vaid minu spekulatsioonid. Kindlasti võib siin midagu muud taga olla. 
Vahepeal kutsub Jesse Dereki kokku saama ja näitab talle kinniseotud ja läbi pekstud mees, kes pidavat Jesse sõnul olema tulevikust saadetud SkyNeti juht. Derek peaks teda tundma aga ta ei mäleta teda. Jesse on kindel, et tegemist on nuhiga ehk siis "grayga" ehk siis vist maakeeli "halliga", kes on siis inimesest reetur, kes töötab SkyNeti heaks. Derek teda ei mäleta kuigi Jesse sõnul peaks.
 Niisiis püüab ta teda üle kuulata ja teda vahele võtta, et ta ennast ise reedaks, sest Derek ei nõustu tema tapmisega enne kui saab talt kinnituse, et on tõesti nuhk. Jesse toob nuhi Charles Fischeri juurde veel ühe mehe, keda hakkab samuti piinama. Jesse püüab siis niimoodi Fischerit üles tunnistama sundima. Tükk aega ei saanud aru, kes see teine mees on aga siis käis plõks ära ja sain aru. See oli Fischer ise aga noorena. 
Tuli välja siis, et Fischer saadetigi minevikku oma nö. autasu saama kuna oli terminaatoreid aidanud inimloomuse õpetamise juures. Tema autasu oli siis rahus olla minevikus. Jesse seletab, et ta püüti terminaatorite poolt kinni ning hoiti kuskil ruumis, kus Fischer seletas pealtkuulavatele terminaatoritele, kuidas saab kõige paremini inimesi jäljendada ja neid mõjutada. 
Siit tuleb siis välja Cameroni täiuslikkus kuigi oma õpetuse sai ta ka Allisonilt. 
Lõpuks ikka Fischer tapetakse ja noor Fischer vabastatakse.Hiljem tuleb välja, et Fischer valetas, et oli puhkusel, sest ikkagi oli ta varem oma endisest töökohast ehk siis praeguse noore Fischeri töölkohast mingeid olulisi andmeid varastanud.Jesse tunnistab, et tegelikult tema ei olnud see, kelle terminaatorid vangistasid ning üle kuulasid vaid et see oli Derek ise. Jesse arvab, et see oli Dereki jaoks nii kohutav, et ta on selle mälestuse alla surunud aga Derek ei suuda meenutada, et temaga oleks midagi sellist juhtunud. Derek taipab, et olles minevikus olulisi asju muutnud siis muutub ka tulevik. Jesse tulevikus oli Derek vangis aga kui Derek tulevikus oli siis midagi sellist ei juhtunud.
 
Nüüd tekib mõte, et mida on nad veel enda teadmata muutnud  ja mis tulevikus sellega kaasnedes muutuda võis. 
Üks asi veel. Need 3 täppi, mis Sarahit kummitasid. Tuli välja, et need tähendavad, et Greenway on nimekirjas miskipärast väga olulisel kohal kuigi ta on surnud. Pluss nüüd sai teada, kust John endale selle Sarahi pildi sai, mille ta hiljem Kylele annab. Igatahes palju mõtlemisainet pakkuv osa oli.
Paar klippi järgmisest osast - "Strange Things Happen at the One-Two Point"


Trailer:

teisipäev, 18. november 2008

Quantum of Solace

Bond on selline asi, mis on ja jääb. Ükskõik, kes teda näitleb alati säilub see omapärane inglaslik käitumine ja šarm. Noh nüüd võib olla enam nii säilunud pole kui Casino Royale ilmus ja tänavu selle järg. Tegelikult on see ju arusaadav, miks Bond ei ole enam algelise Bondi sarnane, sest tegemist on ju kuulsa salaagendi MI6-s töötamise algusaastate kirjeldamisega. Loogiline, et ei ole ta veel kõva naistemees ega ei ole temas Conneryle omast džentelmenlikkust. Ütleme, et ta on veel algeline tööriist, mida aegamisi täiustatakse. Mulle meeldib aga Bondi seeria uus suund väga. Kuigi miski ei saa tõesti üle Sean Connery osatäitmisest. Minu jaoks vajus see seeria ära kui ilmus Pierce Brosnan. Tema Goldeneye ja Tommorrow Never Dies meeldisid aga edasi läks minu jaoks allamäge. Die Another Day oli ikka täileik jura. Kui ma ei eksi siis jäin kodus seda vaadates isegi magama. Eriefektidega ülepingutatud ja jälle mingi hull, kes tahab Antarktikat üles sulatada. Sellised ideed on oma aja ära elanud. Aeg on tulla reaalsusesse nagu on teinud viimased 2 Bondi. Tore on teda ka vahel inimesena näha, et ka temal on tunded ja et ka tema saab silmnähtavaid vigastusi nii kehaliselt kui ka hingeliselt.Tulles Quantumi juurde siis läksin seda vaatama kui Royale järge ja pettuma ei pidanud.Ootused olid suured ja need said ka kenasti täidetud. Juba esimest stseenist sai alguse pidev tagaajamine ja autode kihutamine. Paar kohta olid, mis jäid kuidagi lahtiseks aga üldist pilti see ei seganud. Saab teada, kes olid esimesest tuttava Le Chiffre rahastajad ning et nende organisatsioon  on väga laiaulatuslik. Kindlasti jätkub materjali ka  järgmise osa jaoks. Kunagi varem pole ükski Bondi seeriasse kuuluv film teist jätkanud aga nüüd on see aeg siis käes. Sisu on kenasti eelmisega kokku viidud ning mõtlemisainet on samuti küllaga. 
Matheiu Almaricu Dominic Greene osa oli jälle nagu olema peab. Selline kahtlaste väärtustega ja mõtteviisiga riigipöörajate rahastaja, mille taga on muidugi veel suurem asi kui riigi siseasjad. 
Olga Kurylenko tegi võrreldes eelmiste filmidga tugeva rolli. Kena oli teda oma näitlemisoskusi rakendamas näha. Karakterid jäid võib olla natuke pinnapealseks aga kui nii siis nii. Võimalik et Kurylenko on ka järgmises osas. Gemma Arterton tegelaskuju saatus oli justkui nostalgialaks=) 
Daniel Craig sai jällegi suurepäraselt hakkama. Ta annab Bondile hoopis teistsuguse mõtte. Karastunud tapamasin kuid samas ka inimene, keda kannustab kättemaks. Seda oli ikka koomiline jälgida kui Bond tappis kõikvõimalikud infoallikad ära ning siis M oli pidevalt turjas tal selle pärast. Nagu ikka on olemas eksootilised tegevuspaigad, kihutavad kaatrid ning lisaks kõrbe kuuma päikese all käiv sõda. Iga tegelase motiiv oli paigas. Ei tekkinud tunnet, et ei saa aru, mida nüüd plaanitakse või miks. Kõik oli justkui paigas. Lõpp oli hea. Nüüd Bond saigi siis veidike lohutust. Ikkagi ei hakanud mulle uus teemalugu meeldima. Käib vastu lihtsalt. Chris Cornelli oma oli täiuslik. Võib olla ei ole ma lihtsalt elektroonilise muusika ja kitarri koos kuulamise jaoks küllalt suur kõrv. Isegi kui Bondi fänn ei ole siis tasub ikkagi juba Olga Kurylenko kena näolapi pärast vaatama minna=)
Hindaks siis järge ühe võrra paremaks kui eelkäijat ehk siis 9/10


laupäev, 15. november 2008

Harry Potter and the Half-Blood Princei uus trailer

Ilmus siis juba kolmas trailer.  Mu ootused selle filmi suhtes üha tõusevad igatahes. Klipid annavad mõista, et võib olla on tulemas seeria parim osa. 

reede, 14. november 2008

Terminator:The Sarh Connor ChroniclesSE2 E8 Mr.Ferguson Is Ill Today

Niisiis 8 osa kaotas mulle juba armsaks saanud tegelase =) Ei tegelikult on ju igast tegelasest kahju, kes on sarjas algusest peale olnud. On ta siis heal või halval poolel. 
Igatahes on seekordne osa jaotatud erinevate karakterite vahel ära ehk siis igaüks näeb midagi teatud ajani ja vaatajad näevad seda kõike läbi iga tegelase silmade. 
Sisust siis nii palju, et John otsustab koos Rileyga ajutiselt ära sõita ning samal ajal juhtub midagi, mis paneb kogu Connorite perekonna ohtu. Pärast teemandiröövi asub Sarah seifi ehitama =) et siis vältida röövi kordumist. Derek käib endiselt läbi jooksus oleva tüdruksõbraga. Seekord teda ei näidatutki aga tema juures on veel mitu aga ja üks neist agadest seostub tema käes olevate Connorite piltidega . Cameron mainis jälle, et tulevikus ajab ta Johniga kogu aeg juttu. 
Huvitav, mida kõike tuleviku John talle juba rääkinud on. Edasi ilmneb spoilereid. Need, kes ei taha elamust rikkuda siis ei soovitaks edasi lugeda. John ja Riley sõidavad Mehhikosse ja muidugi just pärast seda kui Cameron on relvavarusid täiendama läinud ründab Cromartie Sarahit. Ta võtab ta kaasa, eesmärgiga leida John. Samal ajal on John Mehhikos kohalikele võimudele vahele jäänud ja ootab politseis, millal talle keegi järele tuleb. 
Ta helistab Derekile ja jätab talle märguande ja sama märguande jätab ta ka emale aga üks asi ainult. Ema ei saanud märguandest aru. Kohe on Johnil selge, et terminaator on Sarahi kätte saanud. Cromartie suundub juba Mehhikosse, sest kohe kui politseiarvutitesse on Johni nimi sisestatud siis on Cromartiel selge ka, kus ta on. Seda kõike on väga huvitav mitmete karakterite vahel jälgida. 
Samas tuleb Mehhikosse  ka Ellison, kellele muidugi on Connorite juhtum väga südamelähedane. Ta jõuab sinna peaaegu samal ajal Cromartiega. Siis algab tulevahetus politseinikega. Terminaator jaoskonnas tulistamas. Huvitav, miks see küll nii tuttav tundub? John, Sarah, Ellison muidugi pääsevad ja selja taha jääb veresaun jaoskonnas ja mööda tänavaid komberdavad haavatud inimesed. 
Siis minnakse lähedal asuvasse majja peitu ning otsustatakse Cromartiele vastu hakata. Õigel ajal jõuavad ka Cameron ja Derek. Kui terminaatorit vaja on, siis teda ei ole. Oleks saanud takistada selle kohutava veresauna, mis Cromartie korraldas. Ühesõnaga Cromartiele seatakse lõks ning samal ajal kui teised teda segaseks lasevad, ilmub Cameron, kes teeb pumppüssiga lähilaske talle näkku. Siin tekib imelik koht.
 Minu arust tavaterminaatorile ei tee pump midagi. Isegi kui lähedalt tulistada. Antud juhul on infliteerumisversioon. Võimalik, et te ei ole määratud taluma sellist rünnakut. Igatahes laseb Cameron Cromartie näo sodiks ja eemaldab kiibi. Keha maetaks maha, millele hiljem järele otsustatakse tulla. Hetkel, mil Sarah kiipi purustab juhtub midagi. Arvatavasti murdus ta pingest. Oleks ju peaaegu tulevik koos Johniga otsa saanud. Jälle üks hea osa T:TSCC-lt.
9-nda osa "Complications" trailer:


The X-Files: I Want to Believe

Kaua võttis aga lõpuks selle siis ka ära kirjutan. X-Files on mul juba väikesest saadik olnud lemmiksari. Kui seda õhtuti jälgsin siis ikka oli kogu aeg hirm  naha vahel. Eks ma olen need nüüd ka üle vaadanud kui natuke suurem juba olen =) Esimene X-Filesi filmisooritus  http://www.imdb.com/title/tt0120902/    oli tõeliselt hea. Viidi edasi  suurkorporatsioonide ideed anastada maailm tulnukate poolt ning ise samas terveks jääda. Olid suurejoonelised kaadrid Antartika jää alt tõusvast laevast ja kõik oli lihtsalt tiptop. Nüüd, kus uus välja tuli olin pisut üllatunud, et polegi rohelisi mehikesi aga Mulder ja Scully ikka säilusid. Neid vist jah välja vahetama ei hakata. Igatahes, mis ma ütlema peaks on see, et film meeldis vaatamata sellele, et lugesin väga palju negatiivseid arvamusi. Polnud just see, mida ootasin aga X-Files oli see ikkagi. Mis siis, et polnud midagi paranormaalset vaid oli justkui üks nendest osadest, mis ei keskendu ainult ET otsingutele. Ei viitsi seekord sisu ümber kirjutada  http://www.imdb.com/title/tt0443701/ 
Muidugi suurim plusspunkt on kohe kindlasti filmi alguses kõlav X-Filesi teemalugu, mis esimesest, kui ma ei eksi puudus. Mida rohkem tegevus edasi arenes, seda rohkem film mulle ka meeldima hakkas. Juba see on nagu sarjast võetud, et film algab juhtumiga, mida hiljem siis Mulder ja Scully uurima lähevad. Muidugi arenes tegevus  mõningal määral aeglasemas tempos kui esimeses. 
Eriti meeldejääv oli Billy Connoly isa Joseph Crissmanni paheline roll. Oli justkui petis, kes üritas FBI aitamisega oma minevikutegusid heastada. Kuidas nüüd öelda. Filmi mõte oli rohkem inimeste pahelisuse esile toomine ning üleüldse näidata inimesi teisest küljest. Tundus, et põhikohal oli ka Scully nö. usu kaotamine. Mulder muidugi on paadunud tulnukafänn ja ega tema nii kergesti alla ei anna. Kohe oli näha ka muidugi, et Scully pidas isa Josephit hulluks aga Mulder püüdis ikka teisi veenda tema õigsuses. Algul mõtlesin minagi, et nüüd on kogu filmi kägu ajanud aga ei. Lõpus sai siis ikka aru, mis tegelikult toimus.
Sisu jäi kuidagi tahaplaanile ka mingil määral. Keerulised suhted Scully ja Mulderi vahel jäid kuidagi rohkem esile. Tõeline X-Filesi fiiling lõi sisse nii alguses teemaloo ajal kui ka Mulderi öise jalutuskäigu ajal lumisel teel. Hea nüke oli kummaline stseen presidendi pildist möödumisel. Kui mainisin, et sisu jäi tahaplaanile siis ei mõelnud seda, et sisu mitte midagi ütlev oleks olnud. Seda mitte. 
Kalduvustega organi/jäsemete röövlid, kes üritavad ühte enda seast ravida. Miks mitte?  Isa Connoly nn. selgeltnägijavõimed avaldusid hoopis teistel põhjustel kui alguses võib arvata.
Ühesõnaga X-Files on X-Files. Ükskõik, millisena see avaldub. Tõesti  seekordne filmisooritus on oma mõõtmetelt nõrgem kui 1998 aasta oma aga sisaldab ikkagi kõike seda, mis tegi X-Filesi nii omapäraseks. Soovitaks kõigile, kelle sari meeldib. Kui esimene on minu jaoks 8/10 siis järgmine on  7/10