Ameerika kurikuulsast lindpriiist olen varem näinud filmi nimega American Outlaws Colin Farreliga peaosas. Oli hea ajaviitefilm. Ei midagi eriti tõsist ega mõtlemapanevat. Nüüd kui ilmus The Assassination.... muutus Jesse James kui ajalooline tegelane minu silmis hoopis teiseks. Kui varem oli loodud seikluslikke ning poolkomöödiatele sarnanevaid versioone siis sellel juhul on tegemist äärmiselt tugevate karakteritega draamaga Jesse Jamesi pidevast paranoiast, teda kimbutatavatest haigustest ning kuulsusrikkast elust, mis sai enneaegselt ja argpükslikul teel oma lõpu. Nagu enne mainisin siis on karakterid äärmiselt tugevad. Peamiselt siis Jesse James ning Robert Ford. Casey Affleck on minu jaoks peaaegu et täiesti tundmatu. Nägin teda esimest korda nüüd kuigi tean, et ta mängib veel Gone Baby Gones, mis pole mul ikka veel ära vaadatud aga eks ma sellegi vea parandan. Igatahes Casey Affleckil on näitlemise peale annet. Mitte, et vend tal andetu ei oleks aga ta filmivalikud ei ole just need kõige õnnestunumad. Casey sai igatahes hästi hakkama. Tegelane oli meeldejääv. See on peamine.
Muidugi pärast filmi oli arusaadav, et miks just tema Jesse mõrvas aga alguses poleks ma arvanud, et ta selleks võimeline on. Selles mõttes,et midagi olulist peab juhtuma, mis teda mõjutaks siis. Tulles aga Robert Fordi juurde siis oli teda kujutatud kui arglikku ning jutukat noorikut. Võib olla mitte just sõna otseses mõttes arg aga ta ei suutnud enda eest seista. Tema kõneviis pani arvama, et temaga pole kõik korras. Püüdis nii väga Jesse bandiitide kampa sisse sulanduda aga keegi teda omaks ei võtnud ning tema suurim iidol kurikuulus Jesse James ei austa teda. Kummaline oli tema tegemisi jälgida. Püüdes samal ajal olla karm kauboi aga ka salamisi Jesse kohta raamatuid lugeda. Kõige tähtsamaks mõrvamotiiviks oskan mina leida alanduse ja kohutava kartuse Jesse ees. Võib olla ka kuulsusejanu aga paistis, et see ilmnes hiljem. 
Brad Pitt on alati hea näitleja olnud. Pole muud midagi öelda. Miski on tema juures see, mis jääb iga tegelase juurde, keda ta mänginud on. See võib olla tema kõnemaneer või üleüldine hoiak .Meeldis just see pool, mis kujutas Jesset kui inimest, keda vaevavad mured, haigused ning hirm, et keegi teda selga pussitab. Ei olnud teda üleheroiliseeritud ega kujutatud kui relvakangelast. Minu üllatuseks oli palju teisi tuttavaid näitlejaid nagu näiteks Garret Dillahunt, Sam Rockwell jt.
Miinuspoole juurde minnes siis mingi hetk hakkas tegevus justkui laiali valguma. Ei olnud enam endist huvi aga see oli lühiajaliselt ja tegevus sai jälle hoo sisse. Natuke oleks võinud siis lühem olla. Nii mõnigi koht oleks kompaktsem olnud.SPOILERID-- Jesse surmajärgsel perioodil Robert saigi oma kuulsuse ja raha, mängides teatrilavadel lindprii tapmist üha uuesti ja uuesti. Vend Charley kahetses oma tegu ning aja möödudes otsustas ta püstolitoru enda poole suunata. Robert jäi üksi maailma, mis teda üha rohkem ja rohkem vihkama hakkas. Tõesti ta sai kuulsaks aga kui argpüks, kes tappis rahvakangelase Jesse Jamesi. Lõpus tabas tedagi kuul aga mitte tema enda püstolitorust. Tugev ning mõtlemapanev film tugevate näitlejatöödega Ameerika ajaloo kuulsaimast lindpriist.
8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar