teisipäev, 18. november 2008

Quantum of Solace

Bond on selline asi, mis on ja jääb. Ükskõik, kes teda näitleb alati säilub see omapärane inglaslik käitumine ja šarm. Noh nüüd võib olla enam nii säilunud pole kui Casino Royale ilmus ja tänavu selle järg. Tegelikult on see ju arusaadav, miks Bond ei ole enam algelise Bondi sarnane, sest tegemist on ju kuulsa salaagendi MI6-s töötamise algusaastate kirjeldamisega. Loogiline, et ei ole ta veel kõva naistemees ega ei ole temas Conneryle omast džentelmenlikkust. Ütleme, et ta on veel algeline tööriist, mida aegamisi täiustatakse. Mulle meeldib aga Bondi seeria uus suund väga. Kuigi miski ei saa tõesti üle Sean Connery osatäitmisest. Minu jaoks vajus see seeria ära kui ilmus Pierce Brosnan. Tema Goldeneye ja Tommorrow Never Dies meeldisid aga edasi läks minu jaoks allamäge. Die Another Day oli ikka täileik jura. Kui ma ei eksi siis jäin kodus seda vaadates isegi magama. Eriefektidega ülepingutatud ja jälle mingi hull, kes tahab Antarktikat üles sulatada. Sellised ideed on oma aja ära elanud. Aeg on tulla reaalsusesse nagu on teinud viimased 2 Bondi. Tore on teda ka vahel inimesena näha, et ka temal on tunded ja et ka tema saab silmnähtavaid vigastusi nii kehaliselt kui ka hingeliselt.Tulles Quantumi juurde siis läksin seda vaatama kui Royale järge ja pettuma ei pidanud.Ootused olid suured ja need said ka kenasti täidetud. Juba esimest stseenist sai alguse pidev tagaajamine ja autode kihutamine. Paar kohta olid, mis jäid kuidagi lahtiseks aga üldist pilti see ei seganud. Saab teada, kes olid esimesest tuttava Le Chiffre rahastajad ning et nende organisatsioon  on väga laiaulatuslik. Kindlasti jätkub materjali ka  järgmise osa jaoks. Kunagi varem pole ükski Bondi seeriasse kuuluv film teist jätkanud aga nüüd on see aeg siis käes. Sisu on kenasti eelmisega kokku viidud ning mõtlemisainet on samuti küllaga. 
Matheiu Almaricu Dominic Greene osa oli jälle nagu olema peab. Selline kahtlaste väärtustega ja mõtteviisiga riigipöörajate rahastaja, mille taga on muidugi veel suurem asi kui riigi siseasjad. 
Olga Kurylenko tegi võrreldes eelmiste filmidga tugeva rolli. Kena oli teda oma näitlemisoskusi rakendamas näha. Karakterid jäid võib olla natuke pinnapealseks aga kui nii siis nii. Võimalik et Kurylenko on ka järgmises osas. Gemma Arterton tegelaskuju saatus oli justkui nostalgialaks=) 
Daniel Craig sai jällegi suurepäraselt hakkama. Ta annab Bondile hoopis teistsuguse mõtte. Karastunud tapamasin kuid samas ka inimene, keda kannustab kättemaks. Seda oli ikka koomiline jälgida kui Bond tappis kõikvõimalikud infoallikad ära ning siis M oli pidevalt turjas tal selle pärast. Nagu ikka on olemas eksootilised tegevuspaigad, kihutavad kaatrid ning lisaks kõrbe kuuma päikese all käiv sõda. Iga tegelase motiiv oli paigas. Ei tekkinud tunnet, et ei saa aru, mida nüüd plaanitakse või miks. Kõik oli justkui paigas. Lõpp oli hea. Nüüd Bond saigi siis veidike lohutust. Ikkagi ei hakanud mulle uus teemalugu meeldima. Käib vastu lihtsalt. Chris Cornelli oma oli täiuslik. Võib olla ei ole ma lihtsalt elektroonilise muusika ja kitarri koos kuulamise jaoks küllalt suur kõrv. Isegi kui Bondi fänn ei ole siis tasub ikkagi juba Olga Kurylenko kena näolapi pärast vaatama minna=)
Hindaks siis järge ühe võrra paremaks kui eelkäijat ehk siis 9/10


Kommentaare ei ole: