JAFF-il linastunud Jaapani anime kuulub Rebuild of Evangelion`i nimelisse tetraloogiasse, mis kujutab endast filmiseeriat, mis võtab kokku 1995. aastast pärineva Neon Genesis Evangelion`i nimelise 26 osalise sarja. Esimene osa neljast peaks kätkema endas sarja kuute osa, kuhu on lisatud hulganisti lisastseene ning muidugi on ka anime tase vahepeal märkimisväärselt tõusnud, mis tagab senisest vägevama vaatemängu. Evangelioni meediumisse kuulub siis aastatel 1995-96 vändatud seriaal ning kohe järgmisel aastal valminud täispikk film. Nüüd on lisandunud veel käesolev 2007. aastal ilmunud teos, mis pälvis fännide osalise heakskiidu ja eelmisel aastal valmis Rebuild of Evangelioni teine filmi Evangelion: 2.0 You Can (Not) Advance, mida õnnestus mul näha JAFF-i raames. Esimesega võrreldes on teine osa tunduvalt parem nii vormi kui ka sisu poolest. Juba see tõik muudab teise osa pealkirja mitmeti mõistetavaks. Sarjaga ja muude filmide, välja arvatud Rebuild of Evangelion, ma kokku puutunud ei ole. Esimene osa kannab sissejuhatavat rolli ning on seetõttu episoodilise maiguga, mis omakorda pärsib filmi arengut, sest enam-vähem kõik paeluvad teemad jäetakse välja arendamata ning kõike minevikus toimunut võetakse iseenesestmõistetavalt, mis omakorda tekitab olukorra, et vähese taustainfo tõttu on raske toimuvat seedida ja end tegelastega siduda. Ei tasu karta, et tetraloogiast saavad aru ainult need, kes on sarjaga kursis. Seda tegijad taotlevadki, sest luuakse neli osa, kus võrreldes sarjaga muutuvad mõned põhilised sisuliinid ja tekivad uued tegelased. Kui 4 osa on nähtud, siis peaks olema terviklik pilt selge, kuid arvestades mõningasi sisulisi muutusi, mida on väidetavalt juba olnud ja tuleb veelgi, siis tuleb siit ka soovitus animeseriaaliga tutvuda, mina teen seda kohe kindlasti, sest olles näinud ülimalt vinge mõtte ja teostusega kahte esimest osa, siis on raske sarjast mööda vaadata.
Sisuliselt on tegemist lähitulevikuga, täpsemalt öeldes aasta 2015, kus 15 aastat tagasi tabas Maad katastroof, mis tappis ligi pool Maa elanikkonnast. Pärast seda ilmusid Inglid (Angels), kelle kohta on teada nii palju, et nende sügavaim soov paistab olevat inimeste hävitamine. Kust nad tulevad? Kes neid saadab? Miks kannustab neid näiliselt soov Maa inimestest puhtaks pühkida? Kõikidele neile küsimustele vastuseid ei saa, antakse ainult vihjeid. Teine osa paljastab rohkem ja viimased kaks viivad loo lõppmängu. Inglite vastu astuvad inimeste poolt välja töötatud humanoidsed hiigelrobotid EVA-d ehk Evangelion`id, mida saavd msikipärast juhtida ainult lapsed. Küsimusele, miks ainult lapsed, vastust ei anta, kuid eks selleni on veel aega. Peategelaseks on ebakindel poisike Shinji Ikari, kes on Tokyo-3-s pesitseva korporatsiooni NERV-i komandöri poeg. Põhirõhk langebki lastele, nende siseheitlustele, neid suruvale vastutusele ning omavahelistele suhetele, mis on tasakaalukalt kas väga sünged mõtisklused või jaapanlastele omapärase huumoriprisma tõttu väga tobekoomilised, absurdsed ning osalt ka naeruväärsed, kuid süngus ja huumor käib aeglaselt ja lünklikult areneva sisu- ja karakteriarenduse juures pidevalt kaasas, mistõttu ei kao kunagi tasakaal kord koomilise ja kord tõsise suhtedraama ning eepilise lahingufilmi vahelt. Filmi suurimateks puudusteks ongi taustainfo vähesus ka karakterite puudulikkus. Tegelasi ei saagi peaaegu täisväärtuslikeks karakteriteks nimetada, sest neis puudub see, mis neid defineeriks. Sama ei saa öelda kõigi tegelaste kohta, sest kõige tähtsamaid piloote Shinji Ikari`t ja Rei Ayanami`t arendatakse siiski piisavalt, et nad pakuks huvi. Kõike arvesse võttes kaob motiivide vähese selgitamise, mineviku varjamise, tegelaste keerukuse ja karakterite puudulikkuse tõttu pikapeale huvi ning põnevust hoiavad üleval grandioossed lahingud, mida on lausa lust vaadata, sest ekraanile on need toodud nii, et moodustaksid võimsa vaatemängu õhus, maal ja kus iganes parasjagu lahing ka toimuks. 
Jaapanlaste armastus noorte säravate, seksikate isiksuste ja kinniste persoonide vastu on lausa hämmastav, sest seda kõike peegeldavad filmi tegelased ja nende omavahelised suhted. Sealne tulihingeline kinnisidee robotite, küborgide ja kõikvõimalike mehhaaniliste olendite inimlikustamise viiside vastu kajab läbi kogu filmi, mis moodustabki tegelikult kõige meeldejäävama osa, sest inimeste ülimuslikkuse rõhutamise ja EVA-de, Inglite pideva täiustumisega kaasneb absoluutne visuaalne maiuspala, mis lausa karjub kinos vaatamise järele. Tegelased kujunevad pikapeale kaasahaaravateks, kuid tänu paljudele lünkadele tekib side alles lõpus, kui on juba liiga hilja. Sissejuhatus saaks olla ka palju terviklikum ja niimoodi jätaks ka mitmeid kordi parema mulje. Teine osa ületas minu ootused mitmekordselt, aga sellest pikemalt natuke hiljem. Sarjaga loodud universum on aga niivõrd suur, keerukas ja täis erinevate elusaatustega ja hinges pakitseva kurbuse/kurjusega tegelasi, et kõike on raske ühekorraga seedida ja seda veel eriti siis kui tead, et taust on olemas, aga seda lihtsalt ei serveerita sulle. Vaatamata puudustele on tegemist märkimisväärse teosega, mida tasuks vaadata kas või ainult anime pärast. 7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar