Teine osa Rebuild of Evangelioni seeriast jätkab täpselt sealt, kus esimene pooleli jäi. Ainult, et nüüd on arenenud kõik - sisu, tegelased, stiil, tulevikunägemus ja isegi anime saavutab joovastusastme suurimad mõõtmed, lüües niiviisi võimsa hoobi Michael Bay-le makku ja parastab, et ta on nii väeti ja suutmatu toomaks ekraanile selgelt ja plahvatusohtlikult vaatemängulise robotite võitluse selle kõige ehedamas tähenduses. Alapealkiri "You can (Not) Advance" viitaks justkui sisulisele ja teostuslikule arengule, kuid jääb siiski arvatavasti käesoleva teema raamidesse, kus Inglite ja EVA-de vastasseis käib läbi tohutu arengu. Lisandunud on uusi tegelasi, kes kõik peidavad endas midagi ja loomulikult on nad pealispinnalt niivõrd säravad isiksused, et raske on vaadata neist mööda. Kui otsida möödapanekuid, siis võib paljusid vaatajaid häirida liigne rõhuasetus eneseteostusele ja hingelistele rännakutele, mille teevad läbi peaaegu kõik tegelased. Mind see aga ei häirinud, sest kõik klappis tegevustiku ja stiiliga ideaalselt kokku, et ei saagi hakata valju häälega nurisema. Filmi võtavad hästi kokku sõnad eepiline, grandioosne, kõikehõlmav, sümbolistlik, inimlik ning realistlik, aga seda muidugi tunnetelt. 2009. aastal valminud teos toob sujuvalt sisse kolmemõõtmelisuse ning jääb truuks etteantud stiilile ega lisa ebavajalikke CG efekte. 
Teine osa kihab sisuliinidest ja tegelased arenevad ladusalt, mistõttu pakutakse lõpuks ka põgusat ülevaadet karakterite sisemaailmadesse, mida kaldus esimene osa vältima. Kahtlemata peidab Evangelioni mõte endas midagi suuremat kui elu, kuid seriaaliga mittetutvununa on igati huvitav saada ajapikku jälile peidetud saladusele. Võttes arvesse esimese osa ilmselgeid puudusi, on lausa rõõm tõdeda, et teise osaga on õppust võetud ja sellest on palju kasu, sest sisu on huvitav, karakterid põnevad ning ülepea käiv alltekst intrigeeriv. Tegelased muutuvad kohe käigupealt lähedasteks ning edasi jääb üle vaid nautida pakutavat, aga see mida pakutakse, ületab kõik ootused, naelutab kinotoolile, võlub muusikaga ning paneb iga keharaku toimuvaga kaasa elama. Intensiivsed lahingud on erisuguste ja pidevalt arenevate Inglite vahel arenenud totaalseteks energiapommideks, mida rõhutab nii stseenide tuntav läbimõeldavus kui ka fakt, et kõik ekraanil toimuv, ükskõik kui mõistusevastane see ka ei oleks, on täiesti arusaadav, selge ja seetõttu ka ülimalt vaatemänguline. Jaapani animega ei ole ma küll tuttav, kuid algselt harjumatult tutvustatud ja käsitletud tegelased sulandusid kiiresti kokku üldise meeleoluga ning nii ei jäänudki muud üle kui vaadata ja imestada. Siinkohal oleks õige mainida ka, et võrreldes esimeses leidunud erootilise alatooniga ja paljastuvate kehakumerustega stseenide arvu teisega, siis on neid nüüd hulganisti rohkem, aga see käib asja juurde. Süngevõitu teema, lõbusate ja seksapiilsete karakteritega kujutlus tulevikumaailmast, mida on räsinud laastavad katastroofid ning kujundavad niiviisi edasi pidevad lahingud üha tugevamateks muutuvate vastaste vahel. 
Tehniliselt on 2.0 imetlusväärne, aga sisulise osa suhtes võtab igaüks oma seisukoha. Anime puhul on mul olnud nii, et mõnikord on raske tegelasi tõsiselt võtta, sest segavaks asjaoluks võib olla ebameeldiv joonistusstiil või midagi muud, mis hakkab pidevalt häirivas tähenduses silma. Evangelioni kahe esimese filmi puhul ei saaks öelda, et oleksin midagi taolist täheldanud. Tähendab joonistusstiil alguses küll meeldis, kuid mitte nii palju kui praegu, sest nüüdseks olen enam-vähem kursis jaapani animele omase stiili ja jutustusviisiga. Kui juurde liita veel huvitavad tegelased ja pidevad absurdikoomikale lähenevad olukorrad, siis on joonistusstiil hakanud väga meeldima, sest need ei ole lihtsalt tühjad näod, vaid midagi endas peitvad peegeldused nende päris "minast". Eneseleidmine ja teiste hüvanguks enese ohverdamine mängivad väga suurt rolli eriti siis, kui saabunud on mõni kõrghetk kahe tegelase suhetes või tulipunkt keset lahingut, kus humanoidne EVA muutub täiesti uueks olendiks. Mida see kõik tähendab? Kas meile üldse antakse selgitusi EVA-de ja Inglite kohta? Mis on NERV-i salajane plaan? Palju küsimusi, aga vähe vastuseid, kuid küsimustele vastuste andmiste eest põikleb film nii, et toob silme ette võimsa spektaakli, mida lausa peab vaatama kinos või muidu jääb elamusest suur osa puudu. 9/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar