J. J. Abramas on mitmekülgne lavastaja/stsenarist/produtsent. Omaaegne lemmik Alias oli igati meeldiv sari ning minu palavast armastusest LOST-i vastu ei hakka ma praegu pajatama. Tänu temale tekkis mul isegi väike sümpaatsus "Mission: Impossible" vastu, aga ainult seetõttu, ta võttis kolmanda osa lavastamise enda kanda. Abramsi M:i:III ei olnud ainult kärts ja põmm, ega ka stiiliplahvatus, mis teise osa vaatamisel eriliselt tuntav on. "Võimatu missioon" muutus tema käel all nutikaks ja seeläbi huvitavaks. Sarjade loojana ja filmilavastajana on ta end tõestanud ja seda fakti toetab ka uhiuus "Star Trek". Mina ei ole mitte kunagi "Star Trek"-i fenomeniga kursis olnud. Olen näinud algsest sarjast nii umbes paari osa ning Stewarti järgmisest põlvkonnast olen samuti osa saanud ainult mõnest osast. Sellest järeldades puuduvad mul igasugused ootused ja lootused Star Treki suhtes. Pigem võib mind lugeda asjast mittehuvitatud vaatajaks, aga uus film oli kõike seda, mida tahaksid fännid näha ja mida uuem põlvkond ulmefilmidest ootaks. Uus "Star Trek" ei ole "Star Wars" ja seda mitmel põhjusel. Et asi oleks selge, kuulub minu poolehoid poliitilise kalduvusega ulmedraamale, milleks on siis 6-e osaline Lucase eepos. Antud juhul ei saa ma siin eriliseid võrdlusi tuua, sest mul pole mitte mingisugust vaatenurka Star Treki suhtes ja Abramsi lavastatud uusversioonist ei piisa, et kindlustada endale teadmine, kumb on parem.
Abramas on loonud uue kosmosefilmi nii värvikirevaks ja mõllurikkaks, et kõik muu jääb tahaplaanile. Esile kerkivad üksnes tegelased, kelle kohta pean kohe mainima, et kõik olid vägagi hästi valitud ja kirjutatud. Nii muutus tähelaeva seltskond sama värvikirevaks, kui seda olid tohutud lahingud kosmose avarustes. Asjaolu, mis muutis iga filmis asetleidva kosmosereisi - ja lahingu omaette vaatamisväärsuseks oli valgustus, mis paljudes stseenides oli esindatud justkui päikesevalgusena, mille kiired vaatajale nurga tagant silma paistavad ja nii pildi tooni võrra heledamaks muutsid. Huvitav nüke, sest lahingud ja üldiselt kiirelt mööduvad stseenid muutusid kuidagi sujuvamakas ning pilkupööravamaks. Tehniliselt on film igati korralik. Tähelaevad meenutasid küll "Revenge of the Sithi" alguses olnuid, aga kaubamärgi elik Enterprise kuju on midagi sellist, mille suhtes ei saa mitte kuskilt võrdlusi tuua, sest see on ju ikkagi Treki igavesest ajast igavesti tuntuim õhulaev. Kodus filmi vaadates mõistsin kui suure vea siiski tegin, et filmi kinno vaatama ei läinud, sest tegemist on läbi ja lõhki kinoväärilise vaatemänguga, mille mõõtmed jäävad väiksel ekraanil ääretult minimaalseks.
Ma ei ole päris pikka aega ühtegi suurema mastaabilist kosmosefilmi näinud ja eks seegi oli asjaolu, miks igasugused tohutud vaated süvakosmosele ja lahingud mind kiiresti rohkema järele janunema panid. Kosmos on võimas paik, sest seal saab fantaasia voli ja kasvab üle igasuguste piiride. Kuna tänapäeva inimene peab kosmoses oma aega veetma nagu silk konservikarbis, siis saab filmides unistusi ja muid soove rahuldada kõikvõimalikel viisidel. Seda "Star Trek" minu jaoks oligi. Võimas vaatemäng kosmose äärealadel. Kas ka midagi enamat või ainult meeliülendav meelelahutus?Arvan, et jään viimase juurde. Meelelahutuse koha pealt on tegemist viis pluss filmiga, aga sisu ja sealse maailma taust jäävad väga nõrgaks. Pigem rõhutatakse rohkem tegelastele ja nendevahelistele suhetele ning eepilistele lahingutele, kui eri planeetide tutvustamisele ja sealse ühiskonna ning ajaloo selgitamisele. See tõik muutus tagantjärele aina häirivamaks küljeks, sest peale meelelahutuslikku kahte tundi ei meenu midagi tõsisemat, kui ainult noortepärane stiil, naljad, huvitavad tegelased ning muidugi efektsed kosmoselahingud. Ühesõnaga kaotab film osa oma tõsiseltvõetavusest, mis ongi tingitud mõningate oluliste külgede eemale tõukamisest. Samas saab mõelda, et tegu oleks kui uue osaga võimalikust seeriast. Siis ei peagi kõike välja tooma, aga kuna tõesti on tegemist alguslooga, siis oleks ma oodanud natuke originaalsemat või tõsisemat lähenemist. Film selle tõttu siiski oma võlu ei kaota ja pakub üllatusi algusest lõpuni. Isiklikult oleks oodanud midagi natuke tõsisemat või asjalikumat, aga nii sobib ka. 
Ma ei ole päris pikka aega ühtegi suurema mastaabilist kosmosefilmi näinud ja eks seegi oli asjaolu, miks igasugused tohutud vaated süvakosmosele ja lahingud mind kiiresti rohkema järele janunema panid. Kosmos on võimas paik, sest seal saab fantaasia voli ja kasvab üle igasuguste piiride. Kuna tänapäeva inimene peab kosmoses oma aega veetma nagu silk konservikarbis, siis saab filmides unistusi ja muid soove rahuldada kõikvõimalikel viisidel. Seda "Star Trek" minu jaoks oligi. Võimas vaatemäng kosmose äärealadel. Kas ka midagi enamat või ainult meeliülendav meelelahutus?Arvan, et jään viimase juurde. Meelelahutuse koha pealt on tegemist viis pluss filmiga, aga sisu ja sealse maailma taust jäävad väga nõrgaks. Pigem rõhutatakse rohkem tegelastele ja nendevahelistele suhetele ning eepilistele lahingutele, kui eri planeetide tutvustamisele ja sealse ühiskonna ning ajaloo selgitamisele. See tõik muutus tagantjärele aina häirivamaks küljeks, sest peale meelelahutuslikku kahte tundi ei meenu midagi tõsisemat, kui ainult noortepärane stiil, naljad, huvitavad tegelased ning muidugi efektsed kosmoselahingud. Ühesõnaga kaotab film osa oma tõsiseltvõetavusest, mis ongi tingitud mõningate oluliste külgede eemale tõukamisest. Samas saab mõelda, et tegu oleks kui uue osaga võimalikust seeriast. Siis ei peagi kõike välja tooma, aga kuna tõesti on tegemist alguslooga, siis oleks ma oodanud natuke originaalsemat või tõsisemat lähenemist. Film selle tõttu siiski oma võlu ei kaota ja pakub üllatusi algusest lõpuni. Isiklikult oleks oodanud midagi natuke tõsisemat või asjalikumat, aga nii sobib ka. 
Sarja fännidele pakutakse järjest saabuvaid uues kuues olevaid nostalgialaineid. Neile, kes pole sarjaga kunagi kursis olnud, pakutakse efektset meelelahutust ja võib-olla pöörduvad paljud Treki universumiga mittetuttavad vaatajad just sinna, avastades neile midagi väga meeldivat. Mina olen sarja vastu jätkuvalt ükskõikne, aga kui filmile saabub teine osa, siis vaataks seda hea meelega. Loodan, et järgmine, kui see üldse tuleb, omandab minu silmis ka tõsisemaid toone ja ei kaldu enam lihtsalt kerge meelelahutuse poole ja ma ei mõtle seda halvas mõttes. Tulles tegelaste juurde, siis kapten Kirki kehastanud Chris Pine sobis oma rolli, aga minule jäi ta kogu filmiks natuke võõraks. Heros`est tuttav Zachary Quinto kehastab Spocki ja saab sellega kõigi ootuste kohaselt väga hästi hakkama, sest Heros`sis oli tema kehastatud Sylar igati huvitav tegelane ja seda just tänu temale. Filmi antikangelane Nero, keda kehastas edukalt Eric Bana, suutis end kindlustada julma ja huvitava vastasena. Karl Urban võttis enda kanda rolli, mis oli ebahuvitav ning jabur. Kahju tegelikult, sest see mees oskab kui tahab. John Cho ja Anton Yelchini osatäitmised oli üllatavalt head. Cho`st ootaks vaikselt midagi enamat. Yelchin kehastas meeskonnaliiget, kes juhtumisi oli venelane. See aktsent ja tema üleüldine olek andis mõnele olukorrale mõnusa koomilise varjundi juurde. Näiteks oli teda kaptenisillal korraldusi jagamas lootusetult naljaks kuulata. "Star Trek" taandub oma olemuselt siiski meelelahutuseks ja ei millegiks enamaks. Oleksin oodanud natuke mitmekülgsemat lähenemist, arvestades, et tegu on uue universumi tutvustamisega. Tegelased ja nendevaheline keemia loksub kenasti paika ning tänu neile ja Abramsi hoogsale ulmemöllule kerkib siit midagi väga vaatemängulist välja. 7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar