15. PÖFF - A Simple Life

Legendaarse Ann Hui hiljutine ponnistus filmivallas kannab väga erilist vilja. Pealkiri ütleb tegelikult kõik ära – sisuks üks lihtne eluetapp. Lihtne võib olla siiski selle etappi kirjeldus, aga mitte selle jälgimine. 60 aastat ühe perekonna juures majaabilisena töötanud Ah Taod tabab insult ning oma elu viimased päevad otsutab vanadaam veeta vanadekodus. Ta ei oota kellegilt midagi, ta on kõigega rahul. Ah Tao oleks justkui ideaalne inimene, kes kogu aeg ainult annab ja vastutasuks ei taha midagi peale austuse ja sedagi ei oota ta väljakutsuvalt ega ütle valjuhäälselt välja. Perekond aga näeb olukorda teistmoodi. Ah Tao on 60 aasta jooksul muutunud osaks nende perest ja isegi põlvkondadest. Ta on nagu tädi, keda kõik teavad ja ootavad, temaga seostuvad helged mälestused ja igaüks tunneb teda nagu lihast õde, tädi, vanaema või ema. Ta on olnud ja andnud rohkem kui keegi teine, aga ometi ei oota ta kellegilt midagi. Andy Lau kehastatud Ah Tao viimane hoolealune hoolitseb tema eest kuni viimase hingetõmbeni. Alguses on see kerge, sest Ah Tao on alati nagu püha vaim teiste kohal, kes teab, mida öelda ja mida teha ja nii igas olukorras, aga hiljem kui tema eluvaim kustuma hakkab, muutub olukord kõikide pereliikmete jaoks keerulisemaks.

Lugu on lihtne, aga suudab olla väga liigutav ilma igasuguse liigse emotsioonita ja üledramatiseeringuta, puuduvad ülespuhutud tunded ja idealistlikud motiivid, on vaid südamlik ja inimlik lugu perekonnast, mille juurde kuulub paratamatult elu, surm, kurbus, rõõm ja piiritu armastus selle kõige naturalistlikumas võtmes. Ann Hui režii ja imeilus pildikeel paneb film elama oma elu. See elu pulbitseb igas kaadris ja karakteris. Lihtne elu tõesti.

8/10