Antichrist

Mõtted Antikristusest. Loodus ümbritseb Maa elanikke peaaegu kõikjal. Seda ühtset, aga sageli ka ebaühtset massiivi ei saa üheselt defineerida ja koondada üheainsa mõiste alla. Pealkiri peaks sümboliseerima elu ilma kammitsusteta. Kui Saatana all peetakse silmas kurjust ja igipõlist vastast kõigele heale, siis võib nii nimetada ka loodust, mis ei allu ühelegi reeglile, hävitab ja annab, on ilus ja kole, aga mis kõige tähtsam, loodus ei ole inimese poolt kontrollitav.

Ürgne maailm ümbritses kõike enne inimese teket ja ümbritseb kõike ka pärast inimkonna hävingut. Tegu pole mitte mingisuguse satanistlikku temaatikaga, vaid lihtsalt piltlik väljend, mis loob võrdlusmomendi. Looduse isefunktsioneeruv maailm on alati inimeses müstikat tekitanud, sest igipõlistes metsades on midagi pühalikku, midagi puhast, kust puudub inimlik lollus ja hävitav loomus. Põhjus, miks leiame end sageli metsa keskel jalutamas on lihtne. Loodus ei kutsu meid, ta tõmbab meid iseenesestmõistetavalt, sest kunagi kuulusime sellesse maailma, mis praegu võib tunduda hirmutav, sageli isegi koletuslik. Igikestvad omavahel konkureerivad jõud, loomastik ja elustik, on loomult nii naturaalsed kui saab üldse olla. Linnupesast kukub vastsündinu sipelgapessa, kus sipelgad teda kohe hävitama hakkavad. Saabub röövlind, kes värskelt maailma astunu taevastesse kõrgustesse viib ja ta elu lõpetab. Julm, groteskne, ebaõiglane - nii võib iseloomustada toimunut ainult isik, kes ei mõista, et see ongi elu, looduse elu, mis võib lõppeda sama kiiresti kui algas.

Kaos valitseb. Kaos on ainult siis, kui seda ei mõisteta. kõik, mis poel inimmõistusele reeglipärane ja mõõdetav on kaootiline. See, et me seda ei mõista, ei tähenda sugugi, et kaos eksisteerib. Kaos valitseb meis endas, meie meeltes, mis pulbitsevad mõistmatusest. Loodus on kui Saatan. Ta ei allu reeglitele ega ka nõudmistele ning palumistele. See on allumatu, sest mitte ükski inimese loodud pomm ei suuda tugevam olla kogu planeeti halvavast vulkaanipurskest või külasid hävitavast peatamatust üleujutustest. Looduslikud nähud toimuvad kogu aeg, andes mitte ühtegi hoiatust ning hävitades tuhandeid, kui mitte rohkem inimesi. Inimkond peab mõistma, et ainuke põhjus, miks on Maa meie jaoks nii sobilik peitub selles, et meil lubatakse siin elada. Loodus ja kõik naturaalne ei kuulu meile ja hävitades midagi, mis ei kuulu meile kutsume enda peale viha, milles oleme ise süüdi.

Inimene on loomult halb, kuritahtlik - see on mõte, mis kajab läbi kultuslavastaja Lars von Trier`i viimasest teosest, mis oma provokatiivsusega on kõigutanud palju meeli ja teeb seda kindlasti veel. Inimene teeb kurja iseendale, teistele ja ümbritsevale, minetades nii oma loomulikkuse looduse suhtes, sest enam ei tapa inimene vajaduse pärast, vaid lõbujanu ja ühiskonna poolt haigeks muudetud mõistuse pärast. Kas inimese vastu tarvitatakse vägivalda või sünnitab ta ise vägivalda ? Arvestades erinevaid asjaolusid võib öelda, et mõlemad on õiged. Kumbki ei oelõigem teisest, sest sageli tekitatakse konflikte endale seda teadvustamata. Saatana kirikus valitseme end ise, teeme omaenda elusaatust kujundavaid valikuid, kuid loodus ei anna meile valikuvõimalusi. Ta otsustab ise ja laseb meil tagajärjed üle elada, kas hea või halvaga. Film tervikuna 9/10