Max Payne

Olen mõlemad Max Payne mängud läbi teinud. Teine osa küll alles hiljuti. Esimene osa jättis uskumatult hea mulje mängust. See atmosfäär, Max Payne, sisu ning muusika tegid kokku hämmastava mängu. Rõhuv tume linn, pidev lumesadu ja košmaarsed nägemused tapetud naisest jäid kauaks meelde. Oli olemas tegelane, kellele kaasa tunda. Juba see on mängude puhul harva esinev nähtus, sest peamiselt aetakse graafikat taga ja muu jäetakse unarusse. Teine oli ka hea. Viis teemat sama hästi edasi. On lootusi ka kolmanda osa peale.
Nüüd siis filmi juurde. Mängu järgi ei õnnestu tavaliselt head filmi teha. Näiteks nii oli Resident Evili seeriaga. Filmina on nad head aga mänguga palju just seotud ei ole. Mina, kes olen Resident Evili mänge palju mänginud lootsin just, et võetakse sisu ja tegevus ikka korralikult üle aga ei sinna pandi hoopis keegi Alice ja tema kloonid. Kõige õnnestunum mängu järgi tehtud film ongi Silent Hill. Nii palju kui Silent Hilli seeriat mänginud olen arvan, et tabati mängu õhkkond ära.
Max Payne puhul meeldis just see, et oli palju sarnasusi mänguga.
Lühidalt ka sisu. Max Payne on endine DEA agent, kelle naine ja laps tapetakse tundmatute poolt ning üks mõrvaritest on siiani vabaduses. Nüüd töötab ta lahendamata roimade osakonnas ja üritab iga hinna eest leida oma pere tapjat. Uurimise käigus satub ta peale millegile suuremale kui ta algul arvata oskas.
Mängust erines küll palju tegelasi ning sisu oli natuke muudetud aga üldiselt see mind ei seganud. Kui oleks sisu ikka pea peale pööratud siis oleks teine asi. Kohe oli näha, et Paynelik õhkkond oli hästi õnnestunud. Pidev lumesadu ning tuttavad kohad tuletasid mängu meelde. Näiteks raudteejaama stseen ning firma ruumides kontrollimatu tulistamine. Puudu olid küll mängu võluks olnud Payne repliigid. Neid oli aga vähe. Mark Wahlberg sai Paynena hakkama. Ei ole just sarnane aga oskas rolli hästi sisse elada. Mona Saxi oleks võinud rohkem olla. Vahepeal ta ilmus aga siis kadus jälle ära kuskile. Mila Kunis sobis tema rolli kuigi ma olen harjunud teda Kuumadest 70-ndatest nägema. Tiivuliste deemonite mõte on igati kiiduväärt. Mängus neid ei olnud aga samas miks mitte. Alguses oli kahtlus, et oh lahe nüüd hakkavad koletistega võitlema. Huvitavalt oli kujutatud narkarite nägemused deemonitest. Tundub justkui tõmmatakse narkar aknast välja. Efektseid kohti oli palju nendega oli ikka täismaja peale mindud. Max nägi Valkyret sisse võttes taevast langevaid tulesädemeid ja taevalaotuses lendlevaid deemoneid. Võimas koht oli see ja edasi tuli neid vaid juurde. Maxi rünnak B.B vastu garaaažis oli hämmastav. Tõmblev kaamera, sähvatused ja hullumeelse näoga Payne. Eriti võimas oli Maxi narkolaksu tulipunkt kui põlvitades rebiti tema kohalt katus ja deemonid teda painama asusid.
Lupino lõpp oli kuidagi ootamatu. Midagi oleks võinud veel olla. Farmaatsiatehase juhil oli mängus küll teine lõpp aga eks tema jääb võib olla teise osa jaoks. Mängu sirgjooneline sisu oli märgatav. Süüdlased said kuulid pähe ja asi vask. Olid küll mõningad erinevused aga ikkagi meeldis Max Payne mulle väga.
Payne to the Max
9/10

Detsembrikuumus

Detsembrikuumust tahtsin juba varem vaatama minna aga kooli ajal pole kunagi aega jne. Niisiis tegi klassijuhataja ettepaneku filmi vaatama minna. No jah klassijuhataja mul on venelane ja loogiline valik filmi vaatamiseks kõlbas muidugi Sõpruses näidatav vene sõjafilm Admiral, millest kirjutan hiljem. Praegu tahan hoopis Eesti filmist kirjutada.

Viimasel ajal on päris palju Eesti filme tulnud ning need lähevad aina paremaks. "Mina olin siin" oli hea ja veel parem on ka "Detsembrikuumus". Sisu on teada tuntud detsembrimäss kui kommunistid arvasid, et Eesti on nõrk ja nüüd võib selle hävitada kuid rahvas ei läinud provokatsiooonidega kaasa ja hakkas hoopis neile vastu. Kõige selle keskel peab hakkama saama noorpaar Tanel ja Anna Rõuk(Sergo Vares ja Liisi Koikson), kes ihkavad Pariisi minna aga seda katkestab ootamatu riigipöördekatse, mille käigus Anna röövitakse ning Tanel peab nii Eesti Vabariiki kaitsma kui ka Annat otsima.
Film on väga kenasti teostatud ning kõik tegelased sobivalt kujutatud. Nii nö. pahad kui ka head. Näitlejad on tasmel. On näha uut näitlejate põlvkonda tõusmas kui pidada silmas paljudes hiljutites filmides olevaid näitlejaid. Sergo Vares ning Liisi Koikson said hästi hakkma. Üldine miljöö tänavapildist oli reaalselt taastatud. Siin pean rohkem silmas, et ei jäänud kogemata pildile mõni Coca-Cola silt vms. Eredamalt jäid meelde Kindral Põdder ja Jurist. Tõnu Kark on ikka tasemel näitleja. Seda tõestab kas või Põdderi roll. Alatasa purjus aga kui asi tõsiseks läheb siis relv kätte ja lahingusse. Mait Malmsten sobis sellisesse pahelisse rolli. Ta on mulle kuidagi meelde jäänud selliste rollidega. Ei meenu praegu, kus ma teda varem sarnases rolli näinud olen.
Samas teema on väga tõsine ning kogu Eesti rahva jaoks arvatavasti väga oluline. Siiski oli lisatud stseene, mis muutsid mõned olukorrad koomiliseks. Nagu näiteks Kindral Põdderi kaineks saamine ja üldse tema olek. Kark muutis selle tegelase väga värvikaks ja meeldejäävaks. Muidugi oli väga koomiline lõpp kui vene kindralid said telegrammilt vastuse, et uputage provokaatorid Moskva jõkke. Kõige paremini jäi meelde lause: "Vabandust. Mina olen venelane. Need seal on kommunistid". O ja milline tõde selle lause taga peitub. Paneb kohe mõtlema paljude asjade peale. Mõned miinused on ka. Näiteks see, et ei olnud nagu tegelast, kellele kaasa elada. Toodi küll sisse palju tegelasi aga sealt rohkem edasi ei mindud kui ainult tutvustamiseni. Jällegi see ei olegi nii oluline. Tähtis on, et inimesed saaksid aimu, mis siis toimus ja kui napp oli meie iseseisvumise säilitamine sellel ajal. Filmina on tegemist kohustusliku materjaliga. Eks alati leiab vigu ajalooliselt perspektiivilt kui otsida. Neid on alati.
8/10

Harry Potter and the Half-Blood Prince

Järgmise aasta suvel peaks siis Potteri saaga 6 osa tulema. Siiani võib 2 traileri järgi öelda, et on oodata paremat osa kui seda oli Fööniksi Ordu. Mitte, et ta ei oleks mulle meeldinud vaid mind häirisid liiga palju välja lõigatud kohad ning film oli tervikuna liigselt kompaktne ning ei saanud samasugust elamust nagu teistel. Nojah tehti see ka ju seeria kõige paksema raamatu põhjal. Ikkagi oleks saadud parem teha. Isegi lugesin Fööniksi Ordu mälu värskenduseks uuesti läbi. Tarkade Kivist kuni Tulepeekrini välja meeldisid kõik osad. 

Eriti Azkabani Vang, sest see oli teistsugune. Meeldisid sealsed tumedad toonid ja eks pärast seda osa läksidki Potteri filmid aina rohkem tõsisemaks. Nüüdseks olen kõik raamatud läbi saanud ning viimast lugesin isegi kaks korda järjest. Rowlingu teosed on ikka üle prahi. Need panevad tegelastele kaasa elama ja unustama kõik muu ümbritseva ja raamatut ei saa enne käest kui läbi saab. Filmid on siiani õnnestunud. Kui nüüd midagi kritiseerida siis oli Fööniksi Ordu tõesti liiga kiirelt liikuva tempoga. Ei seletatud eriti midagi vaid mindi kohe järgmiste asjade juurde ja jäeti välja palju olulisi kohti.

Trailerid lubavad uue filmi kohta palju. On näha kohe, et tulemas on midagi paremat. Märkasin ka, et on naasnud üks stsenaristidest, kes on olnud kõikide filmide juures va. 5-s. Juba sellepärast arvan, et 6-ndas pettuma ei pea.

Eks siis jääb ootele.

Cradle of Filth - Godspeed on The Devils Thunder

Täna on siis see päev, mil minu pikaaegse lemmiku Cradle of Filthi uus album välja tuli, mille nimeks on siis Godspeed on The Devils Thunder. Tegemist on siis consept albumiga ehk siis kogu album tiirleb kindla teema või isiku ümber. Cradle eelmine consept album oli Cruelty and the Beast, mis jutustas loo Elisabeth Bathoryst(1560-1614). Album põhines Ungari "vere krahvrinna" Elisabeth Bathory legendil. Teda peetakse üheks ajaloo kõige tuntumaks sarimõrvariks, sest pärast tema mehe surma olevat ta koos nelja kaasosalisega tapnud ligi 600 tüdrukut ja noort naist. Kuigi mõisteti süüdi ainult 60 inimese tapmises. 1610 ta vangistati ning suri 4 aastat hiljem seal samas vanglas. Muidugi käivad sellise legendiga kaasas igasugused liialdatud kuulujutud, et ta olevat tapetud süütute veres supelnud, et saada endale nende noorust. Natuke rohkem infot saab ka siin:http://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_BáthoryNiisiis miks tegi Cradle of Filth albumi sellisel võikal teemal. Sellisel lihtsal põhjusel, et Cradle puhul on tegemist extreme black metaliga, mida olen juba päris kaua fännanud. Ajakirja Metal Hammeri hinnangul on tegemist edukaima Briti metalbändiga pärast Iron Maidenit. Tüübid teavad, mida teevad ning oskavad selliseid teemasid ideaalselt muusikaliselt väljendada. Eks see meeldib võib olla ainult nendele, kes mingil määral blacki kuulab. Cradle puhul on see hea, et iga albumiga on oodata midagi täiesti uut.Läbi nende ajaloo on nad mänginud sellistel teemadel nagu vampirism, must maagia, mütoloogia, luule, gooti kirjandus, horror filmid ning muidugi erinevad kurikuulsad isikud. Samuti ei puudu lugude juurest koorid ega ka sümfoonilisus. Laulja Dani Filth on vist üks kõige ainulaadsema hääletämbriga vokalist metalis. Vähemal arvan seda mina ja arvan, et veel paljud teised ning samuti iseloomustab bändi ka vankumatu fännide kogukond.Uus album lubab igati vägev tulla. Siiani olen 2 lugu kuulnud. Üks oli kodukal 

http://cradleoffilth.ning.com/
ja teisel nägin videot. Looks oli siis "Honey and Sulphur".

"Godspeed on The Devils Thunder" on siis samuti consept album. Seekord võetakse üles Gilles de Raisi(1404-1440) elu ja kuritööd. Tema oli 15 sajandi Prantsuse aadel, kes võitles Jeanne d´Arci kõrval inglaste vastu. Tänu sellele oli ta kogunud endale suuremat sorti varanduse. Temaga juhtus midagi. Ta oli kristlane kuid järsku hakkas ta satanistiks ning kogus ajaloos kuulsust kui satanistist sarimõrvar, kelle ohvriteks olid kohalikud lapsed. Ta hukati 1440 aastal. http://en.wikipedia.org/wiki/Gilles_de_Rais Imelikud inimesed elasid ikka 15-16 sajandil. 

Nojah kui nii nagu siis kristlust peale suruti võis nii mõnigi lihtsalt hulluks minna. Albumil mängib Gilles de Raisi rolli Doug Bradley, kes on juba varem Midianil, Nymphetaminel ja Thornographyl olnud jutustaja rollis.

Limited Editioni kaanel on samuti kiri: The Life and Crimes of Gilles de Rais. Limited versiooni muretsen minagi endale. 

Eestisse jõuab see kindlasti aeglaselt aga ikkagi ei hakka enne kalapoest saadavat versiooni kuulama. Jätan selle maiuspala nautimiseks

Muuseas on see siis Cradle of Filthi 8 täispikk album.

Eelnev kullavaramu:

The Principle of Evil Made Flesh (1994)

Dusk and Her Embrace (1996)

Cruelty and The Beast (1998)

Midian (2000)

Damnation and a Day (2003)

Nymphetamine (2004)

Thornography (2006)
Muidugi lisanduvad arvukad EP-d, singlid, live-albumid ja DVD-d

Find more videos like this on Cradle Of Filth

Terminator:The Sarah Connor ChroniclesSE2E6-The Tower Is Tall But the Fall Is Short

Kaua aega oli vahet ja isu juba uusi osasid vaadata oli suur. Lõpuks see ka siis tuli ja asusin innukalt kuvari ette vaatama. Kahjuks kuulsin, et nüüd tuleb jälle 2 nädalane paus sisse. Ei no ei jäeta rahule. Saaks nüüd korralikult regulaarselt vaadata lõpuks. Vähemasti on usaldusväärsed allikad kinnitanud, et teises hooajas tuleb ikkagi kokku 22 osa senise 13-mne asemel. See on ikka väga hea, et nii otsustati ning nüüd ei tundu see 2 nädalat nii pikana ka kui tean, et sarjale lõppu veel ei paista. Niisis The Tower Is Tall But the Fall Is Short oli järjekordselt huvitav ning põnev osa, mis käsitles nii Johni enam vähem olematu lapsepõlve mõju tema psühholoogiale kui ka Dereki sõjakamraadi ilmumist. Samuti viidi edasi Turki teemat. Kaua aega polnud seda intelligentset malemängijat ekraanil silmanud. Catherine Weaver õpib samal ajal inimlikult käituma, et ta ei tunduks tütrele kui võõras inimene ning ei hoiaks teda hirmu all.

Sisuks on siis jätkuvalt vastupanuvõitleja jäetud nimekiri, mille alusel siis uuritakse, keda kaitsma peab ja keda võib olla eemaldama peab. Ei tea ju keegi, mida need nimed võivad tähendada. Kas sõpru või vaenlasi. Osa algab nimekirjas oleva Dr. Shermani eluaseme läbituhnimisega tegeleva Sarahi ja Cameroniga. Küll mulle ikka meeldib Lena Headey omapärane hääl. Ja meeldib ka see, et mõni osa algab Sarahi monoloogiga kas siis tema mineviku või siis muu käesoleva teema suhtes. Tegelikult on ta ju inglane. Sarjas ei saa sellest arugi. Niisiis hakatakse Dr. Shermani tegemisi jälgima ehk siis alustatakse tema juures teraapial käimisega. Cameron tegeleb pealtkuulamisega, sest tema seisundi jaoks ei ole olemas psühholoogi, kes teda aidata saaks =) Mida rohkem John psühholoogi juures käib seda rohkem tuleb teatavaks kui häiritud ta on ning mis esimeses osas Sarkissianiga tegelikult juhtus. Kõige koomilisem oli Dr. Shermani arvamus, et Cameroniga pole kõik korras ning et tal on suhtlemisega raskusi.

EDASI ILMNEB SPOILEREID

Derek satub kokku oma vana sõbrannaga, kelle ta tulevikku jättis. Tuli välja, et järjekordne ümberprogrammeeritud Terminaator oli nõksu ära teinud ja kogu naise meeskonna maha tapnud. Ilmselt oli naine meeleheites ning otsustas tulevikku põgeneda. Tuli välja ka see, et Derekil oli kunagi aegu, mil tal kõikus meeles püssitoru enda poole pööramine. Jesse oli teda nimelt sellest olukorrast päästnud. Siinkohal ilmneb nii mõnigi mõte tulevikus sõdurite seas levivast mõttest, et äkki on tegemist lootusetu võitlusega. Pinget kruvis juurde Jesse juurse olevad pildid Derekist ja Johnist. Kas see siis tähendab, et ta on SkyNeti nuhk? Sunnitakse teda mingil viisil nuhkima võib olla. Huvitav oli see, et SkyNet saatis Terminaatori Shermanit tapma. See siis tähendab, et Sherman aitab Johni mõnel väga tähtsal viisil. Järjekordne tulevikust saabunud Terminaatori on juba kahtlane. Palju neid seal juba tulevikus on? No saan aru. Igal missioonil erinev. Eriti napp pääsemine oli Johnil siis kui ta oleks äärepealt Catherinega kokku puutunud. Ta oleks Johni vist siis kohe automaatselt ära tapnud. Cameroni ja teise naisterminaatori kaklus oli võigas. Väänatud liigesed ja muud kohad meenutasid juba Sae 3-nda osa ühte masinat, mis pööras liigeseid tagurpidi. Liftikaklus on ka osa pärl. Väike poiss astub sisse ja mida ta näeb. 2 liigesest väljas kätega naist ning ühel neist on nägu lõhki. Vanemad muidugi midagi ei märka ning kaklus jätkub juba niipea kui laps vanematega liftist lahkub. Weaver asus siis õppima, kuidas lastega käituda. Nimetas ta oma last ju "selleks" Lõpus see tal ka õnnestub. Weaver peab olema siis täiuslik infliteerumisterminaator. Kuid mis plaanid tal selle Turkiga on. Võib olla SkyNeti tekke kiirendamine. Kes teab

Igati 5+ pluss osa.

Babylon A.D

Niisiis sain lõpuks Vin Dieseli järjekordse ulmemäruli ära vaadatud. On paremaid aga Diesel peaosas muudab filmi kohe paremaks ning väga huvitavalt oli kujutatud tulevikus sõjast laastatud Euroopa ning samas oli USA muidugi siis täiuslik ühiskond. Ega Babylon A.D midagi erilist tänapäeva maailmas ei paku kuigi olid mõningad leidlikud ideed. Nagu vene põgenike transport ja täielik olelusvõitlus, mis Venemaal tundus valitsevat.
Toorop on pearahakütt, kes teeb erinevatele mafiabossidele tööotsi. Ühel järjekordsel tööotsal peab ta neoliitide nunnakloostrist pärit naise transportima USA-sse 6 päevaga. Reisi jooksul avastab Toorop, et neid jälitab nii USA klient kui ka rühm mehi, kes väidavad end olevat saadetud tüdruku isa poolt, kes peaks tegelikult surnud olema. Toorop avastab, et tema reisi eesmärk on midagi enamat kui lihtsalt minek ühest punktist teise ning et tüdrukus peitub midagi rohkemat kui välja paistab. Samas saab Toorop ka võimaluse uut elu alustada.
Film algas paljulubavalt. Juba alguses kõlb tekst - "Save the planet. Whenever I've read that bumper sticker I've had to laugh. Save the planet. What for? And from what? From ourselves? Life's simple: kill or be killed, don't get involved and always finish the job. A survivor's code, my code, and it all sounds great until the day you find yourself confronted by a choice. A choice to make a difference, to help someone, or to walk away and save yourself. I learned something that day: you can't always walk away. Too bad it was the day I died" , mis annab mõista, et tulemas on suuremat sorti möllu. Ja nii oligi. Olid korralikud actionstseenid ja ei puudunud ka muidugi Dieselile omane ülbikust macho Tooropi käitumine. Nagu enne sai mainitud sisaldas film leidlike mõtteid ning originaalset vaadet laastatud Euroopale. Kõik need Ida-Euroopa slummid ja tänavatel vedelevad tangid jätsid mulje, et on olnud suuremat sorti sõda. See viis, kuidas põgenikud üle mere transporditi oli selline, mida varem pole kohanud. Samuti piire valvavad droidid oli efektiivne lisand. Huvitav, mis prantslastel nende parkuurijatega on? Ka siin ei puudunud kõikvõimalike asjade pealt hüppavad sellid. Sisu oli samuti korralik ehk siis midagi uut mitte pakkuv. Eesmärk kasutada tüdrukut, kellel on ebatavalised võimed suuremate kavatsuste täideviimiseks. Tundub tavaline aga sobib hästi. Alguse ja edasise tegevuse ülesehitus oli kena aga siis keeras lõpp natuke metsa poole. Nagu noaga oleks lõigatud ja film jäi pooleli. Jäi ainult arvata, mis edasi juhtub. Lõpp ongi vist kõige suurem miinus. Ei meeldi kui asjad jäetakse nii lahtiseks.Umbes 10-20 minutit oleks võinud kauem kesta ja kohe oleks parem lõpp olnud.
Uusi mõtteid mitte eriti pakkuv film, mida vürtsitas nii Dieseli tegelaskuju kui ka kenad actionstseenid ning paar huvitavat mõtet aga lõpp muutis algarvamuse kohe teiseks. Vaataks kindlasti uuesti, sest kuulub ju Vin Diesel minu lemmiknäitlejate hulka.
Annaks siis 7/10

Outlander

Tegemist on siis 2008 aastal ilmuva teosega, mis peaks nüüd varsti kinoekraanidele ilmuma. Imelik on see, et USA kohta on märgitud ainult ilmumisaeg DVD-l. Film tundub ise huvitav. James Caviezel on omalaadne näitleja ning samuti osaleb filmis ka Ron Perlman. Juba tema pärast on kohustuslik vaatamine.
Lühidalt sisu ka siis juba. Viikingite valitsemise ajal hädamaandub teiselt planeedilt pärit Kainan Maale, tuues endaga kaasa tulnukkiskja Moorweni. Koos kohalike viikingitega alustab Kainan Moorweniga lahingut kasutades kõrgtehnoloogiat ning viikingite ajastu relvastust

Eagle Eye

Eagle Eyet hakkasin juba varakult ootama, sest produtsent on Steven Spielberg, lavastajaks DJ Caruso, kelle Disturbia mulle väga meeldis ning näitlejate hulgas vaatas vastu Shia Labeouf. Esimeste treilerite järgi tundus, et kuidagi kasutatud teema on sisuks aga kuna sellised mehed filmi taga siis olin kindel, et tuleb midagi huvitavat. Nii juhtuski. Sai teisipäev ära vaadatud ja pettuma ei pidanud. Eagle Eye ei ole meistriteos aga actionit, efektseid kohti ning üsnagi huvitavat sisu jätkus peaaegu, et üle kahe tunni ning muidugi ei olnud puudu Spielbergi maagiline puudutus.
Film jutustab loo kahest täiesti võhivõõrast inimesest Jerri Shawst ja Rachel Hollomanist, kelle teed põimuvad pärast seda kui saavad kummalise telefonikõne naiselt, kes ähvardab Rachelit tema poja tapmisega ning lavastab Jerry süüdi terrorismiakti kavandamises. Koos peavad nad põgenema võimude eest ja ainsaks juhtnööriks on tundmatu naise hääl telefonis. Kogu selle aja jooksul peavad nad täitma tundmatu antud erinevaid ülesandeid, mis kokku teevad hoopis suurema tagaplaani, mille taipamiseks võimudel kaua aega läheb.
Pinge algas täpselt kohast kui Jerry sai esimese telefonikõne. Film algab muidu sellega, et näidatakse, kuidas USA armee tegeleb mingi missiooniga teatud terroristi kätte saamiseks aga kuna andmed pole piisavad siis missiooni kulgu jälgiv arvut soovitab selle peatada aga president jätkab ikka ning tulemus on see, et paljud süütud kõrvalseisjad saavad surma. Sellest stseenist sai tegelikult alguse sündmuste jada, mis tuleb alles nii umbes filmi lõpus teatavaks. Meeldis see, et tutvustati tegelasi. Näiteks see, kuidas Jerry tegeleb kaardimänguga ja siis selgub, et on tavaline klienditeenindaja. Ühesõnaga tüüpiline ameeriklane. Teine isik on endise abikaasaga riius olev ema, kes saadab oma poja Washingtonisse kontserdile. See koht kujuneb samuti filmi kulgemise jooksul tähtsaks pidepunktiks. Oli palju huvitavaid mõtteid. Näiteks pommi kokkupaneku teekond ning helikindlast ruumist pealtkuulamise viiside leidmine. See oli ikka päris leidlik, et lõpuks oli selleks viisiks tassis oleva kohvi vibreerimine hääle mõjul. Kes näinud saab aru, mida mõtlen. Samuti oli palju efektseid kohti. Nagu autotunnelisse kihutav automatiseeritud lennuk ning kõikvõimalike sidevahendite kaudu asukoha välja peilimine. Muidugi lõpplahendus oli vist kõige suurem pluss. Algul ei tule selle peale, et midagi sellist on selle taga. Nojah arvata võis tegelikult. Ikkagi Spielberg seotud =) Labeouf sai järjekordselt hästi hakkama. Temast võib tulevikus küll asja saada. Billy Bob Thorton oli omas mullis nagu tavaliselt. Kõige suurem üllatus näitlejate valikus oli vist Michael Chiklis. Polnud nagu tähele pannud, et ta üldse siin mängib. Esimene reaktsioon oli, et oh lahe Räpane Mackey ülikonnas. Lõppkokkuvõtes hea ülesehitusega, huvitava sisuga ning efektsete lahendustega põnevik.
Räpane Mackey presidendiks!!!!
8/10