pühapäev, 5. oktoober 2008

J.R.R. Tolkieni NARN I CHIN HURIN - Lugu Hurini lastest


3.oktoobril sain 18. aastaseks ning sünnipäevaks kingiti siis "Hurini lapsed", mida olen juba pikemat aega tahtnud. "Hurini laste" lugu käib tegelikult läbi nii "Silmarillionist" kui ka "Lõpetamata lugudest". Lugu kirjeldab Hurini vangipõlve Angbadis ning tema laste elu, varjutatuna Melkori needusest. Eelmistest teostest olen enamuse läbi lugenud. "Lõpetamata lood" on veel pooleli aga üksnes kooli kohustusliku kirjanduse tõttu. Tolkieni teostest esimesena lugesin "Sõrmuste isanda" triloogiat, mis jättis unustamatu mulje ning pärast seda tuli juba "Kääbik", "Silmarillion", "Lõpetamata lood" ja nüüd siis "Hurini lapsed". Varsti võtan ette ka Keskmaa ajalugu käsitsevad 12 osast koosneva seeria, mis on samuti osa Tolkieni loomingust ning ka raamatud, mis pole otseses seaoses Keskmaaga. Tolkieni loodud maailm ning sinna kuuluvad keeled, kultuurid, tavad, kombed, uskumused ja fantastiline fantaasia muudab tema raamatud üheks tähtsamateks fantaasiakirjandusse kuuluvateks teosteks. Kõige parem oli see, et "Sõrmuste isanda" seeriat lugesin vastavalt filmide välja tulekuga. Nägin esimese ära ja siis lugesin raamatut jne. Huvitav oli lugeda, sest siis kummitasid peas Jacksoni filmid ning tegelaskujud raamatust kujunesid täpselt nagu filmis. Kõige enam meeldibki Tolkieni laiahaardelisus. See, et ta kujutas seda maailma niivõrd filosoofilisena ning samas muinasjutulisena muudab raamatud kauaks ajaks meeldejäävaks. Nüüd loen kohe mõnuga "Hurini lapsi". Jama, et Kääbikuga see kohtuprotsess käib. Võiks siis raha ära maksta või mis. Ise New Line Cinema teenis miljoneid ja nüüd ei raatsi ära maksta. Kui võimalik siis järgmisena võiksid nad ette võtta "Silmarillioni". Sellest saaks nii oma 2-3 filmi. Maailma tekke kirjeldamisest kuni Sõrmuse sõdadeni välja.

Kommentaare ei ole: