Detsembrikuumust tahtsin juba varem vaatama minna aga kooli ajal pole kunagi aega jne. Niisiis tegi klassijuhataja ettepaneku filmi vaatama minna. No jah klassijuhataja mul on venelane ja loogiline valik filmi vaatamiseks kõlbas muidugi Sõpruses näidatav vene sõjafilm Admiral, millest kirjutan hiljem. Praegu tahan hoopis Eesti filmist kirjutada.
Viimasel ajal on päris palju Eesti filme tulnud ning need lähevad aina paremaks. "Mina olin siin" oli hea ja veel parem on ka "Detsembrikuumus". Sisu on teada tuntud detsembrimäss kui kommunistid arvasid, et Eesti on nõrk ja nüüd võib selle hävitada kuid rahvas ei läinud provokatsiooonidega kaasa ja hakkas hoopis neile vastu. Kõige selle keskel peab hakkama saama noorpaar Tanel ja Anna Rõuk(Sergo Vares ja Liisi Koikson), kes ihkavad Pariisi minna aga seda katkestab ootamatu riigipöördekatse, mille käigus Anna röövitakse ning Tanel peab nii Eesti Vabariiki kaitsma kui ka Annat otsima.
Film on väga kenasti teostatud ning kõik tegelased sobivalt kujutatud. Nii nö. pahad kui ka head. Näitlejad on tasmel. On näha uut näitlejate põlvkonda tõusmas kui pidada silmas paljudes hiljutites filmides olevaid näitlejaid. Sergo Vares ning Liisi Koikson said hästi hakkma. Üldine miljöö tänavapildist oli reaalselt taastatud. Siin pean rohkem silmas, et ei jäänud kogemata pildile mõni Coca-Cola silt vms. Eredamalt jäid meelde Kindral Põdder ja Jurist. Tõnu Kark on ikka tasemel näitleja. Seda tõestab kas või Põdderi roll. Alatasa purjus aga kui asi tõsiseks läheb siis relv kätte ja lahingusse. Mait Malmsten sobis sellisesse pahelisse rolli. Ta on mulle kuidagi meelde jäänud selliste rollidega. Ei meenu praegu, kus ma teda varem sarnases rolli näinud olen.
Samas teema on väga tõsine ning kogu Eesti rahva jaoks arvatavasti väga oluline.
Siiski oli lisatud stseene, mis muutsid mõned olukorrad koomiliseks. Nagu näiteks Kindral Põdderi kaineks saamine ja üldse tema olek. Kark muutis selle tegelase väga värvikaks ja meeldejäävaks. Muidugi oli väga koomiline lõpp kui vene kindralid said telegrammilt vastuse, et uputage provokaatorid Moskva jõkke. Kõige paremini jäi meelde lause: "Vabandust. Mina olen venelane. Need seal on kommunistid". O ja milline tõde selle lause taga peitub. Paneb kohe mõtlema paljude asjade peale. Mõned miinused on ka. 
Näiteks see, et ei olnud nagu tegelast, kellele kaasa elada. Toodi küll sisse palju tegelasi aga sealt rohkem edasi ei mindud kui ainult tutvustamiseni. Jällegi see ei olegi nii oluline. Tähtis on, et inimesed saaksid aimu, mis siis toimus ja kui napp oli meie iseseisvumise säilitamine sellel ajal. Filmina on tegemist kohustusliku materjaliga. Eks alati leiab vigu ajalooliselt perspektiivilt kui otsida. Neid on alati.
8/10
Film on väga kenasti teostatud ning kõik tegelased sobivalt kujutatud. Nii nö. pahad kui ka head. Näitlejad on tasmel. On näha uut näitlejate põlvkonda tõusmas kui pidada silmas paljudes hiljutites filmides olevaid näitlejaid. Sergo Vares ning Liisi Koikson said hästi hakkma. Üldine miljöö tänavapildist oli reaalselt taastatud. Siin pean rohkem silmas, et ei jäänud kogemata pildile mõni Coca-Cola silt vms. Eredamalt jäid meelde Kindral Põdder ja Jurist. Tõnu Kark on ikka tasemel näitleja. Seda tõestab kas või Põdderi roll. Alatasa purjus aga kui asi tõsiseks läheb siis relv kätte ja lahingusse. Mait Malmsten sobis sellisesse pahelisse rolli. Ta on mulle kuidagi meelde jäänud selliste rollidega. Ei meenu praegu, kus ma teda varem sarnases rolli näinud olen.
Samas teema on väga tõsine ning kogu Eesti rahva jaoks arvatavasti väga oluline.
Siiski oli lisatud stseene, mis muutsid mõned olukorrad koomiliseks. Nagu näiteks Kindral Põdderi kaineks saamine ja üldse tema olek. Kark muutis selle tegelase väga värvikaks ja meeldejäävaks. Muidugi oli väga koomiline lõpp kui vene kindralid said telegrammilt vastuse, et uputage provokaatorid Moskva jõkke. Kõige paremini jäi meelde lause: "Vabandust. Mina olen venelane. Need seal on kommunistid". O ja milline tõde selle lause taga peitub. Paneb kohe mõtlema paljude asjade peale. Mõned miinused on ka. 
Näiteks see, et ei olnud nagu tegelast, kellele kaasa elada. Toodi küll sisse palju tegelasi aga sealt rohkem edasi ei mindud kui ainult tutvustamiseni. Jällegi see ei olegi nii oluline. Tähtis on, et inimesed saaksid aimu, mis siis toimus ja kui napp oli meie iseseisvumise säilitamine sellel ajal. Filmina on tegemist kohustusliku materjaliga. Eks alati leiab vigu ajalooliselt perspektiivilt kui otsida. Neid on alati.8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar