Blade Runner [Final Cut]

Blade Runneri näol on minu jaoks järjekordselt tegemist filmiga, millest olen palju kuulnud ja mida vilksamisi olen näinud aga pole kunagi teist korralikult üle kaeda saanud. Nüüd sai see kohutav viga korvatud ja hinnatud Ridley Scotti ulmekas ära vaadatud. Filme noore Fordiga peaosas on alati lust vaadata. Eriti pean silmas Star warsi seeriat, kust Fordist on kõige meeldejäävam tema pidevalt viltune suunurk. Nüüd, kus BR vaadatud, ei mõista ma, miks see mul siiani vaatamata oli, sest välja tuli see ju pärast Alienit, mis on iga endast lugupidava filmifänni lemmikfilm=)

Esiteks, meeldib mulle väga Scotti loodud futuristlik ühiskond. Selline idee meenutab paljude uuemate sarjade/filmide tulevikunägemusi. Esimene mõte tänaval hiinlasi kõndimas nähes oli kohe, et nii on ka mu lemmiksarjas Fireflys. Tulevikuga üle piiri ei mindud. Olid küll õhuteid mööda liikuvad masinad aga olid ka traditsioonilisel viisil ehk mööda maad liikuvad masinad. Linn oli säilitanud oma endise näo. Igal pool on ikka räpased agulid, mahajäetud hooned ja üldse sellised kohad, mis meile praegu nii tavalised olid. Olgem ausad. 

Film tehti 1982 ja kujutati aastat 2019. Siis võis mõelda, et nii suure ajavahemikuga muutub palju aga praegu vaadates oleks tegu justkui praeguse ajaga aga lisandunud on kosmoserännud ning igat sorti masinad. Kohe alguses tutvustatakse ka olukorda. Maaväliste piirkondade avastamiseks ning seal kaevandustel töötamiseks on loodud Replicandid, kes on inimestele äravahetamiseni sarnased. Ainuke erinevus on see, et Replicandid ei suuda inimemotsioone jäljendada. Selle asemel areneb neil selleks oma viis. Ford kehastub siis Rick Deckardiks, kes on nn. blade runner. 

Ta kuulub võimude hulka, kes tegelevad Replicantide kõrvaldamisega, et nad ei sulanduks linnarahvaga kokku ega hakkaks elama kui inimesed. Replicandid said tagaotsitavateks pärast maavälises koloonias toimunut mässu. Pärast intsidenti kuulutati kõik Replicandid hävitamisele ning loodi selleks ka vastav võimuorgan. Maale tagasi saabuv kosmoselaev kaaperdatakse 4 Replicandi poolt, kes suunduvad ristiretkele, et pikendada oma eluiga. Nimelt on iga "skin job" 4 aastase kestvusajaga. Ühte neist kehastas ka Rutger Hauer. Deckard, kes on tegelikult erus saadetakse Replicante leidma.

Alguses arvasin kohe, et tean juba, mida nendest inimmoodustistest arvata. Et nagu tapamasinad, kes jäljendavad inimesi. Küllalt näinud sellist teemat juba. Nojah, minu pealiskaudne arvamus löödi uimaseks ja visati pimedasse nurka. Inimesed, mis inimesed. Nendel sai vahet teha ainult tänu seadeldisele, mille kasutamisel küsiti kahtlustatavalt kontrollküsimusi ning testi käigus muutub siis subjekti iirise suurus. Kogu filmi aja nautisin seda teatud kuma, mis kõike ümbritses. Näiteks koht, kui hiinlane viib Deckardi jaoskonda, siis on hästi näha, kuidas auto tõuseb sombusest linnast tuled läbi hägu kumamas. Selliseid hetki oli veel.

 Suured plusspunktid selle eest igatahes. Replicandid olid sellised veidrad kujud. Võisid kohati olla isegi mõistvamad kui inimesed. Sellega seoses meenus kohe lõpp Haueriga. Võimas lihtsalt. Replicantide tootjafirmas sattus Deckard kokku Rachaeliga, kelle olemus ei olnud täpselt nii tühine ja saatus ei olnud nii kurvamaiguline kui nii mõneski kohas arvama hakkasin. Meeldis väga Scotti lähenemine. Stseenides oli rõhutatud rohkem tegevust kui ümbrust. Mitte, et ümbrus siis halvemini teostatud oleks. Seda mitte. Lihtsalt mulle tundus nii. Eks iga vaataja näeb filmi erinevalt. Ford on andekas igas vanuses. Selles pole kahtlust. Scott on oma ala meister. Ka selles pole kahtlust. Film kannab sisu tugevalt edasi, pinge kasvab pidevalt ja hajub alles lõpus, kui Ford paberkujukese üles tõstab. 

9/10