Uut maailma vaatama asudes ei pannud ma tähele näitlejate nimekirjas Christian Bale nime ning seetõttu tabas mind filmi keskel positiivne üllatus. Uus maailm on järjekordne versioon John Smithi ja Pocahontase igipõlisest armastusloost, mida rikkus vaen Ameerika põlisrahvaste ja sissetungijate vahel. Peaosades Colin Farrel, Christopher Plummer, Wes Studi, David Thewlis ning vähest ekraaniaega saanud Bale. Terrence Malicku lähenemine indiaanlaste kirjeldamisesse ning nende suheitesse võõramaalastega on teistsugune.
Kõige enam köitis mind Smithi ja Pocahontase koosviibimised. Alati kui nad koos viibisid valitses nende vahel vaikus. Isegi siis kui naine oli juba keele selgeks saanud. Selle asemel näidati neid mõlemaid üksteise seltskonda nautimas ning kõike seda saatis vaheldumisi, kas siis Smithi või Pocahontase monoloog. Pean hoiatama, et film kulgeb ikka väga aeglaselt. Raskema unega isikutel võib lõpuni vaatamine raskeks osutuda. Minul sellist probleemi pole. Üldiselt püüan alati filmid lõpuni vaadata. 
Pidevalt tekkis mulle pähe mõte, et kogu see rahulik tegevus ning üksikasjalik olustiku näitamine oli kui raamatust pärinev kirjeldus. Kõik justkui oligi jutustavas vormis. Omapärane visioon. Minu tähelepanu suutis film igatahes kõita. Mind pani imestama Colin Farrelile ja Balele antud ekraaniaja vähesus ning dialoogi nappus. Smithil e. Farrelil oli rohkem tema mõtteid väljendavaid monolooge kui tavalist dialoogi tegelastega. Tema oli esimene, kelle maailmavaade muutus pärast indiaanlaste juures elamist ning nende elu tundma õppimist. 
Olustiku kujutamine ning asulate rajamine oli nagu ikka. Maadeavastajad olid patriootilisusest pungil ning püüdsid oma ilusaid ideaale kuidagi reaalsusesse tuua. Kui aga satud kohta, kus ei suudeta põliselanikega rahulikult läbi ajada, siis pole loota ka nende abile karmides tingimustes, millega tavaliselt harjutud pole. Muidugi tekib ka võimuvõitlus ning kõige enam usaldatakse Smithi, kes olukorra halvenemise tõttu samuti kukutatakse. 
Pocahontast kehastanud Q`orianka Kilcher on tõeline iludus. Eks ta kujutaski süütut looduse poolt vormitud inimest, kelle naturaalsust hakkas varjutama Smith, Rolfe ning võõralt maalt tulnud tarbijalikud ideed. Kui kedagi filmis silmas pidada, siis selleks on kindlasti indiaani iludus. Tema uitmõtetega ning mõtisklustega kaadrid olid kõige mõjuvamad. Olin varem lugenud Pocahontase saatusest ning TNW oli sellele väga lähedal. 
Muusikal on ka üsna oluline roll. Eriti Smithi ja Pocahontase jalutuskäikude ajal. Kahjuks oli nii mõnigi koht kas liiga pikk või ebaoluline ning tahest tahtmata tekkis paar igavushetke. Sellest hoolimata jäi film paariks päevaks kummitama. Eriti just jutustav ning ülimalt rahulik kulgemine algusest kuni lõpuni. 7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar