Uue aasta esimeseks filmiks sai siis "Soovide puu". Tõtt öelda pettusin filmis, sest olin paar positiivset arvustust varem lugenud ja siiani on Eesti kinoaasta päris kenasti kulgenud. Film jäi väga pealiskaudseks ning ei suutnud midagi pakkuda. Näitlejad said oma tööga hästi hakkma. Liina rollivalik oli tõesti õnnestunud ning nii saab ka teiste tegelaste kohta öelda. Väga kummalisi tegelasi võib siit leida. Küll imelike võrgutamisviisidega turvamees, peeglitega ringijalutav vanamees ja mõistmatud mutid Selveris. Tegelaste erinevus ja kummalisus ei pannud mind seda eriti rohkem meeldima. Midagi jäi puudu.
Kuidagi must-valge oli nii sisuareng kui ka maalt tulnud neiu eneseleidmine. Kristajan Sarve sai just "Tuulepealses maas" nähtud. Nii, et teda oli rõõm jälgida. Ikka tundus, et tal oleks justkui kogu aeg sellise mölaka nägu peas=)Elina Pähklimägi kehastas siis nö. naiivset maatüdrukut, kes ilmselt arvas, et ei ole mingit raskust linnas läbi lüüa. Küll saadeti ta oma elu juhtimise kursustele, mis oli tegelikult väga koomiline kui nad seal käed õieli kuulutasid, et nad on oma elu juhid. Liina sõbranna annab talle kasulike juhtnööre, mis tegelikult kasuks talle just ei tulnud.
Omad hetked olid täitsa olemas. Nii alasti plastikluikede seas ujumine kui ka vaikse ja häbeliku psühhopaadi peale sattumine olid koomilised kui ka traagilised. Lõpuks leiab Liina nii iseenda tee kui ka endale sobiva inimese, kellega seda teed läbida. Kuigi "Soovide puu" jäi väga tavaliseks ning oli liialt pealiskaudne, oli kena jälgida noori näitlejaid ning peaks mainima, et koomilised tegelased olid ühed suuremad plusspunktid. 5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar