Che: The Argentine

Steven Soderbergh on omapärane lavastaja. Kafka, Traffic ja Ookeani filmid on siiani eredalt meelses, kuigi viimasest olen ainult esimest osa näinud. Che on täpselt selline film, mis hiilgab nii teostuse kui ka kõige muu poolest, aga uuesti ma seda niipea ei vaataks. Sain targemaks võib-olla mõne fakti poolest aga ligi 2h pikkune eluloofilm ei suutnud vaatamata heale kaameratööle, näitlejatele ja ajastutruudusele muutuda minu jaoks väga põnevaks. Muidugi oli film huvitav ja kohati ka informatiivne, aga Che`le kui tegelasele ma kaasa elama eriti ei hakanud.

Kuuba poliitikat ja kommunistlikku revolutsiooni ma arutama ei hakka, vaid lähenen asjale nagu ikka ehk võtan seisukoha filmilikus mõttes. Ernesto Che Guevara oli Fidel Castro parem käsi kui algasid esimesed Kuuba tolleaegse juhi Batista võimu jalgealuse nõrgestamise jaoks mõeldud operatsioonide ettevalmistused ja läbiviimised. Film on iseenesest väga kena juba vaimustavalt ilusa Kuuba looduse ning hästi valitud võtteplatside tõttu. Kaameratöö oli üks asi, mida ma filmi jooksul väga nautisin. Olid laiaulatuslikud vaated loodusele ja lahingute ajal oli kasutuses kõikuva kaamera efekt, mis andis toimuvale pinget juurde. Näitlejaskond oli väga kõrgel tasemel andes revolutsioonile ja selle ettevalmistumisele palju tõepärasust juurde. Filmi pikkus õigustas end täielikult, sest selle aja jooksul suudeti näidata ära nii poliitilised tuuled Kuubas, anti tegelastele piisavalt palju ekraaniaega, et mõista nende teguviise ning näidati väga detailselt elu metsades, pidevaid ja väga ränku rännakuid ühest punktist teise ning Che ja Fideli strateegilisi otsusi, mis viisid revolutsiooni võiduka lõpuni. Muusikat oli filmis suhteliselt vähe, sest alati oli selle asemel mõni muu taustaheli, näiteks linnamüra või siis intensiivne lahingutegevus, mis toob endaga alati kaasa ka kauged või lähedased püssipaugud ja langenud sõdurite appikarjed. Kui olukord valitsusvägedega tuliseks läks, siis suudeti lahingutegevust näidata teise nurga alt ehk ei püsitud ühe kindla isiku juures, vaid piirduti peaaegu kõigi lahingus osalenutega. Nii kummaline kui see ka poleks, siis oleksin oodanud, et filmi kulgemisel kerkiks esile mõni kesksem tegelane. Che oligi muidugi kõige tähtsam, aga teda ei tähtsustatud üle nagu ma tegelikult salamisi kartsin. Väike ülistustunne tekkis, aga mitte selline, et tunduks nagu õigustaks film tema tegusid. Kuna Soderbergh hõlmas kõike nii laiahaardeliselt, siis ei saagi see üksnes ülistulaul olla. Pigem näidati olukorda ja inimesi nii nagu need olid. Filmi keskmes olid inimesed ja nende eesmärk. Film ei läinud liiga sõjaliseks ega ka liiga poliitiliseks, vaid pigem näitas, kuidas mõtet teostati ning missugused raskused sellega kaasnesid.

Benicio Del Toro jaoks jagub mul ainult kiidusõnu. Ta võttis rolli ikka väga tõsiselt kui mitte hingestatult, sest ma ei oska öelda Benicio kohta, mida ta pooldab ja mida mitte, aga seda rolli ta nautis ning oma osatäitmisega suutis välja mängida Che isiksuse ning motiivid, miks ta revolutsioonis osales. Tegelaskuju pinnapealseks ei jäänud ning see on hea, kui tegelane suudab oma motiive ja mõtteid kehtestada tutvustades neid läbi käitumise ja maailmavaate, aga sellele vaatamata, et ma Del Toro tööd nautisin, ei suutnud ma leida tema tegelaskujuga kontakti või sidet, mis paneks talle kaasa elama. Suhtusin temasse üksnes uure huviga, et näha, kuidas Che revolutsioonile kaasa aitas ja seda läbi aitas viia.

Filmi jaotus oli samuti huvitav, sest paralleelselt tegevusega Kuubas näidati ka Che USA-visiiti, kus ta andis intervjuusid ning sõnavõttu ÜRO-s, mis heitis veelgi rohkem valgust Che`le ja revolutsiooni mõttele. Arvan, et läheb väga kaua aega enne kui fllmi Kuuba revolutsionäärist uuesti vaatama hakkan. Benicio Del Toro sai väga hea tööga hakkama ning filmi teostus väärib samuti ainult kiidusõnu. Peale mõne minu enda vajakajäämise on Soderbergh hakkama saanud huvitava filmiga olulisest pöördepunktist Kuuba ajaloos.

8/10