kolmapäev, 10. juuni 2009

The Horsemen

"The Horsemeni" peale sattusin täiesti juhuslikult. Treiler oli paljutõotav ning kuskilt käis isegi läbi võrdlus Fincheri "Seveniga". Iga filmi puhul sellist võrdlust teha ikka ei saa. Nii, et ei jäänudki muud üle kui film kiiremas korras üle vaadata. Treiler on väga eksitav filmi sisu suhtes ning võib pigem vaatajaid eemale peletada, sest treilerit nähes võib tekkida tunne, et midagi sarnast juba nähtud küll ja küll. Minul küll sellist mõtet ei tekkinud, aga omad eelarvamused olid olemas. Peaosas on Dennis Quaid, kes osaleb tavaliselt huvitavates filmides. Seega ei tahtnud eriti arvata, et film täielik ajaraisk on. Lavastaja Jonas Akerlundi jaoks on tegemist teise täispikka filmiga. Varem on mees teinud lühifilme, dokumentaale ja muud kraami. Esimeseks filmiks oli "Spun", mida poolenisti ka näinud olen, aga lõpuni polnud tahtmist vaadata. Ei läinud hästi peale see narkojama, aga "The Horsemeniga" on teised lood. Tegemist on täiesti vaadatava thrilleriga, mis pakub nii mõndagi erinevate žanrite austajatele. Pakutakse natuke gore-i, sarimõrvari teemat, ühiskonna väärarendusi ja mõtet, mis kannab nime "Kõiges on süüdi internet". Muidugi "Seveniga" pole siin midagi pistmist. Quaid on lesestunud uurija rollis küllaltki usutav ning ei proovigi ennast üle mängida, vaid teeb seda, mida kõige paremini oskab. Harilikule sarimõrvari teemale lükatakse vinti juurde mõrvareid paljundades ning tuues sisse ka ettekuulutuse Ilmutusraamatu 6. peatükkist, millest üks osa on ka filmis peateemaks ning nö. motiiviks mõrvaritele: When the Lamb opened the fourth seal, I heard the voice of the fourth living creature say, "Come!" I looked, and there before me was a pale horse! Its rider was named Death, and Hades was following close behind him. They were given power over a fourth of the earth to kill by sword, famine and plague, and by the wild beasts of the earth. Kui hakata mõtlema, siis Piibli nelja surmaratsanikku on ikka päris laias laastus käsitletud, aga Akerlund hoidis teema värskena ning rakendas seda sobivalt sarimõrvaritega.
Meeldiv filmi juures oli see, et kui oli vaja näidata agooniasse surnud ohvrit, siis suunati kaamera kohe ohvri poole, mitte ei keeratud kaamerat kõrvale ega tegeldud millegi muuga nagu paljudes filmides praegusel ajal trendiks on. Mis mõtte on hullumeelse mõrvari jälitamisel kui tema kätetööd isegi näha ei saa? Veristamise ja moonutatud laipadega üle ei pingutatud. Kõik oli krimifilmile omane. Uuriti pingsalt mõrvarite motiive ja kuidas neid kätte saada lähtudes tõenditele. Sisukäänakute rohkus oli meelepärane. Üks hetk arvad üht ja siis ühtäkki pakutakse hoopis midagi muud. Sisu oli pidevas muutumises ning nii võib öelda ka mõrvarite kohta. Alguses tehakse kindlaks, et mõrvareid on mitu, aga siis ilmub mõrtsukas ise vabatahtlikult välja päris võikal ja ootamatul moel. Treiler reetis mingil määral esimese kahtlustatava ära, aga ei reetnud seda, kuidas ta kätte saadi. Peaks ütlema, et vägagi positiivne üllatus oli, kui ei juhtunud asju, mida arvasin, et nüüd kindlasti juhtub. Meeldib kui film ei ole eriti etteaimatav. Ziyi Zhang kehastab noort peretütart, kes armsa tüdruku muudab mõrvariks, kellelt nii vereiha kui hullumeelsus silmist vastu vaatab. Ziyi suutis oma rolli tõsiselt maniakaalsest välja mängida. Iga kord kui Aidan (Quaid) Kristeni (Zhang) juurde jutule läks, siis ootasin alati just Zhangi etteastet, sest mulje temast jäi kauaks meelde. Juustega mängiv veidra aktseniga naine, kes tegelikult tegi seda, mida treilerit mitte näinud vaataja vaevalt ette suudaks näha.
Filmi mõte muundus läbi mitmete süžeearengute pidevalt ning seetõttu pakkus tavapärase asemel ootamatut nii lõputwisti kui ka tegelaste arengu suhtes. "The Four Horsemen of the Apocalypse" oli lihtsalt juhis, mille järgi mõrvarid tegutsesid ja kui nüüd mitte palju spoilida, siis selle järgi tegutsesid väga paljud inimesed korraga ning mitte ainult väike rühm ajutises hullusehoos kodanikke. Filmis leiab aset 4 mõrva pluss oletatav mõrv alguses, mis seondub hammastega. Aidani eriala muutub filmi lõpus ülioluliseks ning olin üpris üllatunud, et ma selle peale varem ei tulnud, aga selles võlu peituski. Kogu mõrvadejada lahenduse võti peitus nina all. Seda tuli lihtsalt märgata. Üsna arusaadav lõpp, mille peale tegelikult nii lihtsalt ei tule. Vähemalt mina ei tulnud. Nii, aga siis veel eespool mainitud internet. Lapsevanemad peaksid võtma filmi hoiatusena, sest netis ei peitu ainult mängud ja porno, vaid ka kiskjad ja neile lisaks teie last kättemaksuteele juhatavad sõnumid. Intelligentne thriller, mis mõjus hästi nii krimifilmina kui ka tugevat sõnumit ühiskonnale kandva draamana.
8/10Vana hea Peter Stormare on seekord Kristeni pahelise kasuisa rollis.

Kommentaare ei ole: