teisipäev, 9. september 2008

Hellboy II : The Golden Army


Enne teise osa vaatamist vaatasin ka esimese ära. Ikka oli põnev vaadata kuigi mitu korda näinud, aga viimane kord oli vist väga ammu. Esimene osa polnud halvemaks läinud ja ega ta ei jää ka praegustele filmidele alla, mis nüüd välja on tulnud. Eriti meeldisid huvitavad tegelaskujud nagu Hellboy, Abe Sapien, Liz sherman ning kõige huvitavam tegelane oli vist Rasputini käsilane Karl Ruperecht Kroenen. Temas tiksus pidevalt midagi kui ta ennast liigutas ning kui võitluseks valmistus siis keeras ta ennast sõna otseses mõttes üles ja asus võitlusse. Rasputin oli ka hästi välja mõeldud. Sellega mõtlen tema elusolekut ja pidevat surnust naasmist. Esimene osa oli lahe meelelahutus. Võib olla natuke etteaimatava lõpuga, aga see mind ei seganud.
Siis käisin järgmine päev teist osa vaatamas ja võin öelda , et üle pika aja üks hea kinoelamus. Kogu filmi aja igav ei hakanud ja silmad olid kogu aeg ekraanile naelutatud. Uusi tegelasi oli palju. Kõiksugu olendeid oli seekord kuhjaga ning oli sisse toodud ka Hellboy ja Lizi suhe, mis oli natuke kõrvetav = ) Seda oli päris huvitav jälgida . Sisu oli hoopis teine. Vahepeal kartsin, et äkki kipub kordama aga seda ei juhtunud. Sai tuua paralleele esimese osaga, mis võivad olla ka võib olla kolmanda osa teemaks.
Müütiline maailm ehk siis maailm, kus Hellboy ise ka pärit on, alustab mässu inimkonna vastu. Hellboy ja tema tiim peavad siis leidma viisi kuidas seda takistada. Nad saavad endale ka uue rühmajuhi, kelleks on tuukrikostüümis ja saksa aksendiga rääkiv Johann Krauss. Hellboy ei saa temaga muidugi läbi ja üldse sai nende jagelemist filmi jooksul palju jälgida. Müütilise maailma prints Nuadal sai isa tehtud rahulepingust hing täis ja otsustab kätte maksta inimkonnale. Selleks peab ta kokku panema kolmeks osaks jaotatud krooni, et siis juhtida hävitamatut Kuldset armeed.
Hellboy oli koomiline nagu ikka. Ron Perlman on loodud teda kehastama. Keegi ei või sellist kõva meest paremini mängida kui tema. Abe kohtus naisega, kellesse ta armus. Liz õppis oma tulevõimet kontrollima ning siis võis teda pidevalt leekides näha. Johann Krauss tegi päris filmi lõpus ühe huvitava repliigi nii et kogu saal naeris. Prints Nuada oli minu arust selline tegelane, et ei teadnudki kas olla tema poolt või vastu. Tema teguviis oli kõik ära põhjendatud. Filmi lõpus oli olend nimega Surm, kes andis paar vihjet 3-nda osa kohta kui see tuleb. Kõige parem ongi asja juures see, et Del Toro lasi fantaasial lennata. Filmis leidub olendeid igaühe maitsele. Häid, halbe ja halvimaid. Teine osa oli mahult ilmselgelt suuremõõtmelisem. Kuigi sisu ning tegelased ei kadunud eriefektide taha ära nagu on paljudel filmidel juhtunud. Mõnus on jälgida filmi, mis on parajalt lahe ning tõsine . Ei olegi mõelnud Hellboy kui superkangelasefilmi peale. See on natuke midagi enamat. See oleks kui suurejooneline muhe muinasjutt, mis pole mõeldud ainult lastele.
Hinne on ka vastav: 10/10

Kommentaare ei ole: