kolmapäev, 17. september 2008
Mutant Chronicles
Kunagi märkasin, et selline film on tulemas aga kuskil polnud kirjas, millal ta välja tuleb ja nüüd sattusin jälle ta peale kui on juba natuke aega saadaval olnud. Varem olin näinud algelist trailerit, kus näidati sõdureid, kes võitlesid laastatud tühermaal imelike inimeselaadsete olenditega. Trailer tekitas suure huvi ,et mismoodi täispikk film siis välja kujuneb. Õnnestus mul ta siis ära vaadata. Kuidas öelda? Ootasin rohkemat. Tundus olevat selline eepiline ning suurejooneline tulevikunägemus, aga midagi jäi nagu puudu. Sisu oli hea, efektid olid omapärased. Ei olnud just sellised, mida olen harjunud nägema.
Lühidalt siis sisu ka. Film algab sellega, et jutustatakse Masinast, mis tuhandeid aastaid tagasi Maale kukkus ning inimesed mutantideks muutis. Keegi ei tea, kust see masin tuli. Teatakse ainult seda, et see on kosmilise päritoluga. Niisiis Masina loodud mutandid laastasid Maad ning mingi aja pärast suutsid inimesed Masina sulgeda ja peitsid selle maapõue. Seda jäi valvama vennaskond, kes jättis enda saatuseks valvata Masinat, et seda kunagi enam ei avataks. Edasi minnakse aastasse 2707, kus maailma valitsevad 4 korporatsiooni: Mishima, Bauhaus, Capitol ning Imperial. Korporatsioonid on üksteisega pidevas sõjas. Ühe järjekordse lahingu ajal avavad mitmed vastaste plahvatused Masina peidukoha ning Masin hakkab inimesi taas mutantideks muutma. Lühikese aja jooksul on mutandid suutnud sisse tungida mitmetesse suurematesse linnadesse. Vennaskonna juht Samuel (Ron Perlman) paneb kokku meeskonna, kelle eesmärgiks saab Masina juurde sügavale maapõue minna ning see hävitada.
Mind on alati tõmmanud filmid, mis algavad jutustusega minevikust ning seal toimunud sündmustest. Selle filmi puhul oli samamoodi. Pluss muidugi Ron Perlman, kes mängib siis sügavalt usklikut Samueli. Thomas Jane mängib endist sõdurit ning Devon Aoki on sarnaselt Sin Cityga täiuslik tapamasin. Ühe korporatsiooni juhti mängis ei keegi muu kui John Malkovich. Näitlejad on minu jaoks väga meelepärased. Filmis leidus päris palju omalaadseid mõtteid. Juba Masin iseenesest ning viis, kuidas inimesed mutantideks muudeti. Õhkkond oli kuidagi väga tööstuslik. Kõik masinad põhinesid söeküttel. Tulevikus söeküttel lendavad masinad on päris huvitav idee. Kohati on film päris tume või lihtsalt hallikas. See jätab väga trööstitu ning tööstusliku mulje. See kõik mulle selle juures meeldis. Ei meeldinud see, et sisu viidi liiga kiiresti pidevalt edasi ning ei seletatud eriti midagi Masina ja paljude muude asjade kohta. Kohati jäi arusaamatuks, millega see vennaskond õigupoolest siis tegeles. Tavaliselt on sellelaadsetes filmides nii üks või rohkem tegelast, kellele kaasa elada aga Mutant Chroniclesi puhul see nii ei olnud. Tegelaskujud olid küll huvitavad aga asja rikkuski võib olla kiiresti mööduv sisu ära. Võib olla kui film oleks pikem olnud ja sisule rohkem pilku pööratud siis oleks see olnud hulga parem ka. Üldiselt ta mulle meeldis, sest midagi kaasakiskuvat selles oli.
7/10
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar