13 Tzameti

"13 Tzametist" polnud varem midagi kuulnud. IMDB-s on täitsa kobe hinne ka olemas. Film üllatas kindlasti mind oma aeglase ja väga rahuliku algusega, mis teatud aja möödudes kui noaga lahti lõigati ning hakkas pihta erakordselt pingeline thriller.

Sisust siis ka natuke. Peategelaseks on noor Sebastian, kes tegeleb parasjagu härra ja proua Godoni katuse parandamisega. Samal ajal jälgib keegi tundmatu Godonide maja ning kui kirjakandja käib, teeb ta alati postkasti tühjaks lootes leida midagi olulist. Härra Godon on aga narkar ning sellest tulenevalt on pidevalt ka pilvede vahel. Härra Godon ootab ühte kindlat kirja, sest tänu sellele teenib ta kiiresti väga palju raha. Vähemasti nii räägib ta oma naisele. Sebastian kuuleb aga katust parandades härra Godoni juttu pealt. Kui aga Sebastian talle lubatud palgast ilma jääb, hakkab ta jälgima talle tundmatuid instruktsioone, mis viivad ta sinna, kust keegi enam tagasi tulla ei pruugi.

Ütlen kohe ära, et filmi algus ei äratanud eriti mingit huvi edasise vastu, sest see oli lihtsalt niivõrd rahulik ning ei oleks aimanud, et midagi nii pingelist võib sellisest filmist välja tulla. Hea, et enne sisu kohta ei uurinud. Muidu oleks midagi võib olla aimanud. See, et kogu film must-valge oli meeldis mulle väga. Kuidagi teistsuguse varjundi jättis kogu temaatikale. Kui mõtlema hakata, siis selline mittemidagiütlev algus sobis väga hästi sissejuhatama edasist närvilõpmeid kergitama panevat tegevuskäiku. George Babluani jaoks, kes mängis Sebastiani, oli see tema eimene film, aga ta sai üllatavalt hästi oma osaga hakkama. Eriti etteheited ei ole. Tema emotsioonid suutsid öelda rohkem kui mistahes lause. Kõige enam huvitas mind see, et Sebastiani üleelatud õudust ei kirjeldatud üldse. Oli ta siis valmis surema või valmistus kellelegile kuuli pähe laskma.

Mitte kuidagi ei kirjeldatud tema tundeid või kuidas selline asi talle üldse mõjus. Kõik jäi vaataja arvata. Nagu enne mainisin, siis Sebastiani näoilmed kandsid hästi edasi korda saadetud õudusi ja nende edasist mõju talle endale. Erakordselt pingeliseks läks kogu senine uimane ja äärmiselt rahulik olukord hetkest, mil Sebastian mõistis, kuhu ta ennast mässinud on. Kui ta ringi keskele tõmmati ja lambi põlema minemist ootas muutus kogu minu senine arvamus filmi kohta. Üldse olid pirni süütamise kohad väga pingelised. Ma juba ootasin, millal see süttib ja käiksid juba paugud, sest ootamine oli hullem kui tegu ise. Sebastiani nö. turvamees/toetaja tema raskel katsumusel oli kuidagi tuttav, aga kindlaks ei suutnud ma teha, kus teda varem näinud olin.

Politsei tegevus jäi päris tahaplaanile. Ei antud selgelt mõista, kas Sebastianilt saadud info abil ka keegi vastutusele võeti ja ei saanud alguses ka kohe aru, et salapärane luuraja võis kohe politseinik olla. Nii mõnigi asi jäi alguses selgusetuks aga mingil määral said kõik küsimused ka vastused. Meelde jäi rikaste vanameeste omavaheline dialoog. Pean silmas just ühe mehe ütlemist, et Türgis oli neil 42 osalejat. No kujutage ette 42 inimest võistlemas. Päris kirjuks võib silme eest võtta kui jälgida nii suurt arvu osalemas. Lõpp oli nagu ta oli. Kuidagi liiga lihtne oli. Arvasin, et midagi enamat on lõpu jaoks valmis tehtud. Must-valgelt verd ei näidatud aga ega see polegi alati kõige tähtsam.

Tähtsam on mõjutamine ning šokeerimine, millega "13 Tzameti" sai päris korralikult hakkama. Natuke häiris mind Sebastiani teguviisi vähene selgitamine. See oli juba enesestmõistetav, et rahast ilma jäädes, varastas ta meelega härra Godonile mõeldud kirja, et siis ratsa rikkaks saada, aga hiljem nagu ei olnud erilist selgitust, miks ta nendega kaasa läks ja ikkagi võistlusest osa võttis. Tõesti, väga omapärane film aga natuke puudulik.

7/10