Mõtlesin, et kuna vaatasin niikuinii TV 3-st kõik 3 osa uuesti siis kirjutan ka neist natuke blogisse. Järgmine arvustus oleks siis Die Hard With a Vengeance ja Live Free or Die Hard kohta.Mis siin siis öelda? Die Hard on ja jääb klassikaks. See andis eeskuju ning tegi Willisest hetkega kuumima actionstaari. Miks aga see nii hästi peale läks? Tänapäeval muidugi ei pruugi see nii hea paista aga siiski. Tegemist on lihtsa mehega. Ei ole ta pealtnäha mingisugune macho ega paista ka hullu relvakangelase moodi. 
Tegu on tavalise inimesega, kes satub ebatavalisse olukorda. Muidugi on Die Hardi taga ka Joel Silver, kes on tuntud just selliste filmide poolest. Alan Rickman oli tollal veel tundmatu kuju aga vaat kui hästi sobis ta sellist ida-saksa härrasmees-terroristi mängima. Blondid sakslased on justkui täiuslikud terroristid, keda McClane ükshaaval maha nottida sai. 
Die Hard on ju tõsine actionfilm aga Bruce Willis suutis muuta McClane tegelaskuju niivõrd koomiliseks ja kaasahaaravaks samal ajal. Nii palju kuldaväärt ja meeldejäävaid tsitaate oskab Willis ainult pilduda. Muidugi on film ka iga märulisõbra unistus. Plahvatused, kokkupõrked, tulevahetused- kõik on olemas. 
Samas ei seisne Die Hard ainult lahedas möllus vaid seda möllu väga huvitvaks muutvad näitlejad. Lisaks toimus Nakatomi Plaza rünnak jõulude ajal ja lõpus kõlab ka minu ammune lemmik "Let it snow". Lõpukaadrites näeb alati vaest McClane-i, kes on täiesti vaeseomaks pekstud ning üleni verine. Ta ei päästa olukorda, sest on kangelane vaid sellepärast, et ta on juhtumisi seal ja tal on oskused ja tahtmine midagi korda saata. Die Hard 9/10
Tegu on tavalise inimesega, kes satub ebatavalisse olukorda. Muidugi on Die Hardi taga ka Joel Silver, kes on tuntud just selliste filmide poolest. Alan Rickman oli tollal veel tundmatu kuju aga vaat kui hästi sobis ta sellist ida-saksa härrasmees-terroristi mängima. Blondid sakslased on justkui täiuslikud terroristid, keda McClane ükshaaval maha nottida sai. 
Die Hard on ju tõsine actionfilm aga Bruce Willis suutis muuta McClane tegelaskuju niivõrd koomiliseks ja kaasahaaravaks samal ajal. Nii palju kuldaväärt ja meeldejäävaid tsitaate oskab Willis ainult pilduda. Muidugi on film ka iga märulisõbra unistus. Plahvatused, kokkupõrked, tulevahetused- kõik on olemas. 
Samas ei seisne Die Hard ainult lahedas möllus vaid seda möllu väga huvitvaks muutvad näitlejad. Lisaks toimus Nakatomi Plaza rünnak jõulude ajal ja lõpus kõlab ka minu ammune lemmik "Let it snow". Lõpukaadrites näeb alati vaest McClane-i, kes on täiesti vaeseomaks pekstud ning üleni verine. Ta ei päästa olukorda, sest on kangelane vaid sellepärast, et ta on juhtumisi seal ja tal on oskused ja tahtmine midagi korda saata. Die Hard 9/10
Alguses mulle miskipärast tene osa eriti ei meeldinud. Ei teagi miks aga pärast mitmekordset nägemist meeldib see mulle peaaegu, et sama palju kui esimene. Olen juba enne maininud, et filmid, kus leidub lumesadu on minu jaoks väga südantsoojendavad. Ma ei tea, lihtsalt pime öö ning vaikne lumesadu on niivõrd maagiline=) Teine osa keskendub siis terroristidele, kes võtavad kaugjuhtimisega üle New Yorgi lennujaama. Ükski lennuk ei saa maanduda ning ühe lennuki peal on ka McClane naine Holly. McClane asub taas tegutsema. Kui esimeses mõnitati kuulsusehullu reporterit siis teises mõnitati reeglites kinni olevat lennujaama politseinikku. McClane ja politseiniku vaheline sõnavahetus on niivõrd hea sõnastusega, et lihtsalt peab südamest naerma sel hetkel. Samuti osalesid filmis sellised praegused tegijad nagu John Leguizamo ja Rober Patrick. Teine osa on lavastatud soomlase Renny Harlini poolt, kes minu arvates sai korraliku tööga hakkama. Ta oli taasloonud jällegi tasemel McClane karakteri ning kõik sellega kaasneva möllu. 
Kõrvaltegelased muutsid filmi veelgi värvikamaks. Näiteks see tegelinski, kes töötas lennujaamas torustikega ning need lennujaama politseinikest vennad, kellele pärast tuli aru pähe aga nende pidev jutuvada oli juba klass omaette. Samuti on ka seekordne pahadik omaette tüüp. Lihvitud sõjaväeliste oskustega kolonel. No, mida veel tahta. Teine osa hiilgas samuti vägevate plahvatustega ja igasuguste trikkidega, mille abil John nende abil võimatust olukorrast pääseb. Nende filmidega on see, et need küll kihavad tavalisest hea ja kurja võitlusest aga see eest on vürtsitatud niivõrd värvikate tegelastega, efektidega ning McClane koomilise ja põikpäise iseloomuga. Pole muud öelda kui Yippi-ki-yay, John McClane
8.5/10
Kõrvaltegelased muutsid filmi veelgi värvikamaks. Näiteks see tegelinski, kes töötas lennujaamas torustikega ning need lennujaama politseinikest vennad, kellele pärast tuli aru pähe aga nende pidev jutuvada oli juba klass omaette. Samuti on ka seekordne pahadik omaette tüüp. Lihvitud sõjaväeliste oskustega kolonel. No, mida veel tahta. Teine osa hiilgas samuti vägevate plahvatustega ja igasuguste trikkidega, mille abil John nende abil võimatust olukorrast pääseb. Nende filmidega on see, et need küll kihavad tavalisest hea ja kurja võitlusest aga see eest on vürtsitatud niivõrd värvikate tegelastega, efektidega ning McClane koomilise ja põikpäise iseloomuga. Pole muud öelda kui Yippi-ki-yay, John McClane8.5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar