Dreamcatcher

Film põhineb ühel Stephen Kingi romaanil ning jutustab loo sõprusest ning saatuse ettemääratusest. Kui antud film 2003 kinodesse tuli tahtsin seda isegi vaatama minna aga millegi pärast jäi see plaan kuidagi unarusse. Pärast seda olen siit sealt lugenud palju negatiivseid arvustusi ning tegin selle filmi oma mõttetes täiesti maha. Vahepeal ilmus selline meisterlik Kingi adaptsioon nagu "The Mist" ning järgmisena sattusin jälle "Dreamcatcheri" peale.

Kõikidest arvamustest hoolimata meeldis mulle antud film. "The Misti" lähedusse see just ei jõua aga sisu areng hoidis mõlemad silmad ekraanil. Kingile omaselt on asjasse segatud tundmatu eluvorm, sõjavägi ning omapärased võimed.

Nimelt suunduvad 4 igipõlist sõpra metsa puhkama aga seda segab vaenuliku eluvormi levik sealsetes metsades. Piirkond pannakse karantiini ning alustatakse "puhastusega". Neid 4 sõpra, keda kehastavad sellised tuntud nimed nagu Thomas Jane, Jason Lee, Damian Lewis, Timothy Olyphant, ühendab teatud side. Igaühel on ka vastav võime. Küll selgeltnägemine, suunatajumine, mõtete lugemine. Võimed omandasid nad kui lastena kohtuti Donnie Wahlbergi kehastatud Dudditsiga. Filmi jooksul ei tulnud koradgai mõtet, et see võib Wahlberg olla. Alles IMDB-s lugedes avastasin, kes Dudditsit mängis. Kui filmis on sees lumesadu siis üldiselt jätab see mulle hea mulje. Pime mets ning pidev lumesadu loob kuidagi hea õhkkonna. Ei ole küll Kingi raamatut lugenud, seepärast ei oska öelda kui hästi filmiversioon õnnestunud on. Sisu müstiline areng hoidis mind huvitatuna. Oleks natuke asi lõdvaks läinud oleksin vaatamise pooleli jätnud. Tulnukviiruse levik ei ole muidugi midagi uut aga see millised need tulnukad olid, vot see oli minu jaoks uus. Morgan Freeman oli siis tulnukajahist hullunud kolonel Curtis, kes tahtis eelkõige metsa koos sealse rahvaga maha põletada. Tom Sizemore tegelane Owen oli teist meelt. Sealt arenes konflikt, mis lõppes mõlema jaoks halvasti.

Mõningad kaadrid olid huvitava lahenduse leidnud. Näiteks purustatud mägi ning avariisse sattunud eluvormide appihüüded kui sõjavägi neid hävitama suundus. Eriti rabavat lõpplahendust ei ilmunud aga vähemalt oli see selline, mida ei osanud arvata. Kõige põnevamana arenes sõprade kohtumine Dudditsiga ning nendele enesele teadmada osalemine suuremas plaanis. Mõni koht meenutas vaikselt juba "Slitherit". Huvitava lahenduse leidis ka Jonesy mõttemaailma kujutamine. Arhiiv mälestustest ning seal käruga uute mälestuste laiali jaotamine. Võib öelda, et olid mõningad uued mõtted ning sisu oli ka selline, mis vajab pidevat kaasa mõtlemist aga filmi teostus ei suutnud justkui seda kõike vaatajale väga põnevana näidata. Mõni koht lahendati liiga lihtsa seletusega aga mõni jälle jäi täiesti lahtiseks. Tasub vaadata aga oleneb inimesest, kuidas kellegile selline teema huvi pakub. Kui köidavad tulnukatega seotud filmid, siis peaks igati huvitav vaatamine olema. Kunagi vaataks kindlasti uuesti.

6.5/10 Näide mõnest arhiivmaterjalist=)